Siin on valik viimastel aastatel Eestis tehtud ja veel pooleli olevatest kaugseirega seotud projektidest (loetelu ei ole lõplik).
Metsad moodustavad Eesti maismaast statistilise metsainventuuri andmetel 53,5%. Tüüpiline intervall metsa majanduse kavandamiseks lausmetsakorraluses on 10 aastat. Kaugseire võimaldab meil metsade kohta saada infot palju tihedamini. Kaugseire ei asenda metsataksaatorit, vaid on abivahend. Projektis koostati Eesti noorte metsade hooldusraiesoovituste kaart Maa-Ameti aerolidari andmete analüüsi põhjal. Tulemuste kasutamise lihtsustamiseks loodi taskuraalirakendus (äpp) hooldusR, mida iga metsaomanik saab tasuta kasutada.
Projekti tulemused metsaomanikele kasutamiseks ja tehniline aruanne:
noore metsa hooldusraie soovitus (pakitud tif failid)
Algus: 03.07.2023
Lõpp: 02.11.2023
Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eelarve: 14 745,23 EUR
Vastutav täitja: Mait Lang
TÜ Tartu observatooriumi külastuskeskuse haridusprojekt ESERO innustab kooliõpilasi liituma huvitavate haridusprogrammidega (sh kaugseire valdkonnas)!
ESERO nimi tuleb järgmistest esitähtedest: European Space Education Resource Office (Euroopa kosmoseharidusbüroo). Selle projektiga toetab Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Euroopa alg-, põhi- ja keskharidusekogukondi.
Projekti eesmärk on õpetajakoolituse ja haridusprogrammide kaudu suunata õpilasi huvi tundma ning oma tulevases elus valima teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatikaga seotud erialasid.
CCVS projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest – Copernicus Calibration and Validation Solution
Projekti eesmärgiks on kirjeldada Copernicus programmi Sentinel (nii parasjagu töötavate kui ka tulevikus käivitatavate) satelliitide poolt kogutavate kaugseireandmete usaldusväärsuse tagamise (kalibreerimise ja valideerimise e Cal/Val) üldpõhimõtted ning vajalik infrastruktuur.
NIVA projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest – New IACS (Integrated Administration and Control System) Vision in Action
Vaata BalticSatApps teenuste nimekirja
BalticSatApps on Interregi Läänemere piirkonna projekt, mille eesmärk on kiirendada Maa seire satelliidiandmete laialdast kasutusele võtmist Läänemere piirkonnas, vastates ühiskondlikele väljakutsetele ja vajadustele ning kasutades arendajate kogukonda kui innovatsiooni eestvedajaid. Projekti tulemusena paraneb teadlikkus ja juurdepääs Copernicuse programmi poolt pakutavatele andmetele. Samuti stimuleeritakse nõudlust innovaatiliste lahenduste, ühiste loominguliste meetodite ja korduvkasutusega arenduste abil. Piirkondlikud teadus- ja tehnoloogiapargid toetavad projekti raames väikeettevõtteid tekkivatel EO turgudel, rakendades kohandatud kiirendusprogramme. Selles protsessis arendavad projektipartnerid oma võimekust EO sektori innovatsioonipotentsiaali vallapäästmiseks.
Alguskuupäev: 1.10.2017
Lõppkuupäev: 20.09.2020
Projektis osalevad Turu Ülikool, Soome Meteoroloogia Instituut, Rootsi Riiklik Kosmoseamet, TÜ Tartu Observatoorium, Poola Geodeesia ja Kartograafia Instituut, Krakovi Tehnikaülikool, Turu Teaduspark, Tartu Teaduspark, Krakovi Teaduspark, MTÜ European-Russian InnoPartnership ja Peterburi Info ja Analüüsi Keskus.
Partnerlus Copernicuse kasutajate kaasamiseks
Projekt FPCUP on 23 riigi koostöö Copernicuse andmete ja teenuste kasutuselevõtu hoogustamiseks. Koostöö eesmärgiks on edendada Euroopa kosmosetööstuse ja teenuste arengut ning suurendada Euroopa ettevõtete võimalusi arendada ja pakkuda innovaatilisi kaugseire teenuseid. Projekti raames viiakse läbi riiklikke ja rahvusvahelisi teabe- ja koolitusüritusi, luuakse aktiivne dialoog kasutajate ja teenusepakkujate vahel ning arendatakse uudseid kaugseire rakendusi ja teenuseid. Konsortsiumi juhib Saksa kosmosekeskus DLR ning Tartu observatoorium panustab kursuste ja koolitusmaterjalide loomise (nii õpilastele kui täiskasvanutele), õpetajate koolitamise, õppevideode loomise, teabepäevade korraldamise, veebilehtede tegemise, veeseire rakenduste loomise ja testimisega ning Arktika tulekahjude tuvastamise ja kirjeldamisega atmosfaariseire abil, toetamaks keskkonnaseire võimekust.
RITA KAUGSEIRE on Eesti Teadusagentuuri algatatud valdkondliku teadus-arendustegevuse toetamise programmi RITA projekt, mille eesmärgiks on kaugseire andmete laiem kasutuselevõtt avalike teenuste paremaks muutmiseks. Rakendusuuringu ettepanek tuli Keskkonna-, Maaelu, Sise- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitelt. Rakendusuuringu läbiviijateks on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium KAUGSEIRE, kuhu kuuluvad Eesti kõige tuntumad kaugseire eri aspektidega seotud üheksa töörühma Tartu Ülikoolist (rühmade juhid Mait Lang, Tõnu Oja, Piia Post, Tiit Kutser), Tallinna Tehnikaülikoolist (Rivo Uiboupin, Raido Puust), Eesti Maaülikoolist (Aive Liibusk, Kalev Sepp) ja OÜ Kappazetast (Kaupo Voormansik).
Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.
Alguskuupäev: 01.01.2019
Lõppkuupäev: 31.12.2020
Projektis osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, OÜ Kappazeta.
Projekti tutvustavad slaidid: 
kaugseire_rita_tutvustus.pptx
RITA Kaugseire projekti valmimise pressiteade:
Tartu observatooriumi koordineeritud uuring aitab laiemalt kasutusele võtta kaugseire andmeid ja tehnoloogiaid ning parandada sellega mitut avalikku teenust. Kaugseire tähendab distantsilt Maa kohta info kogumist näiteks satelliidi või drooni abil ning on ülioluline keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Uuringu tulemused annavad võimaluse ennetada maastikutulekahjusid, neid võimalikult vara tuvastada ja kiiresti likvideerida. Samuti saame edaspidi kaugseire abil efektiivsemalt jälgida rannikualade ja jõgede võimalike üleujutuste riske, tuvastada põllumajandusmaade kasutusviise ning kaardistada ja jälgida ehitustegevusi.
„Inimeste iha parema ja lihtsama elu järele on viinud tehnoloogia arengu loodusega konflikti. Meie ees on suur katsumus — kuidas tuleb inimkond toime turvalise elu jätkumisega Maal? Ainult kaugseire andmeid kasutades on meil võimalik saada ülevaade Maast kui tervikust ning sellele teadmisele toetudes saavad valitsused teha vastutustundlikke otsuseid meie kõigi huvides,“ selgitab Tartu observatooriumi asedirektor ja rakendusliku kaugseire professor Anu Noorma värske uuringu tähtsust. „Meil on Eestis olemas väga mitmekülgne kompetents, et teadlaste ja ettevõtete koostööna katta riiklik vajadus kaugseirel põhinevate teenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Üheksa teadlastest ja ettevõtjatest moodustunud töörühma võtsid selle üleskutse vastu RITA1 “Kaugseire” projekti raames.“
Uuringu käigus selgitati välja Eesti jaoks parim põlenguohu prognoosi mudel. Põllumeestele peaks huvi pakkuma põldude arengu jälgimise süsteem. Lihtsamaks muutub ka põllumajandustoetuste nõuete kontrollimine, sest ekspertide loodud algoritm aitab põllukultuure tuvastada ning inspektor ei pea enam põllule kohale minema. Välja töötati Eestisse sobiv üleujutuste kaardistamise metoodika, mis on kasulik operatiivtöödel ja annab väärtuslikku infot ka kaevandustegevuse ulatuse kohta turbamaardlates. Väljatöötatud prototüüpe on võimalik edaspidi rakendada nii maavara ressursitasude kontrollimisel kui ka loodusturismi valdkonnas. Et suurendada ehitustegevuste turvalisust, loodi masinnägemise algoritm, mis võimaldab planeerida ja jälgida ehitustööde kulgu.
RITA rakendusuuringu algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning see valmis nelja ministeeriumi koostöös: kaasa tegid ka Keskkonna-, Maaelu- ja Siseministeerium. „Tänaseks on teadlased teinud ära suure töö ning RITA kaugseire uuring loob uute rakenduste kasutuselevõtuks head tingimused. See võimaldab tulevikus andmepõhiseid otsuseid teha ning riiki efektiivsemalt majandada. Kaugseire valdkonna arenguks on väga oluline, et jätkuks riigi, ettevõtluse ja teaduse koostöö,“ ütles MKMi kosmose valdkonna ekspert Paul Liias.
Uuring „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“ vältas kaks aastat ja läks maksma 1 421 050 eurot. Rahastus tuli Eesti Teadusagentuuri riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Uuringu viis ellu Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium, kuhu kuulusid Eesti üheksa kõige tuntumat kaugseire eri aspektidega seotud töörühma Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja OÜst Kappazeta.
Loe lõppraportit siit: RITA kaugseire lõpparuanne
Kaugseire võimalusi tutvustavad selgelt ja lihtsalt need neli videot:
Veetaseme seire
Põllumajandusmaade kasutuse seire
Maastikutulekahjude ennetamine ja likvideerimine
Ehitustegevuse planeerimine ja järelevalve
Lisateave:
Anu Noorma, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire professor, anu.noorma@ut.ee
Liisi Jakobson, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire teadur, liisi.jakobson@ut.ee
Paul Liias, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, paul.liias@mkm.ee
Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 5300 1912, liina.eek@etag.ee
Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.
Alguskuupäev: 1.02.2018
Lõppkuupäev: 31.01.2022
Projektis osalevad TÜ Tartu Observatoorium, Helmholtz Centre Potsdam (Saksamaa Maateaduste Keskus), Consiglio Nazionale Delle Ricerche (Itaalia), Laboratoire d’Océanographie de Villefranche Sorbonne University (Prantsusmaa), National Physical Laboratory (Suurbritannia), Royal Belgian Institute for Natural Sciences (Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut), Instituto de Astronomía y Física del Espacio (Argentiina).
HYPERNETS on Horisont 2020 programm, mida rahastab Euroopa Komisjon.
Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased juhivad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projekti „Fiducial Reference Measurements For Satellite Ocean Colour (FRM4SOC)“ rahvusvahelist meeskonda, kes töötab satelliitkaugseire mõõtmiste usaldusväärsuse tagamise nimel ja on aastatel 2016–2018 korraldanud võrdlusmõõtmisi nii Tartu observatooriumi uutes optikalaborites kui ka Vahemerel ja Atlandi ookeanil. Projekti aluseks olev ESA avatud hanke leping on esimene, mis võideti Eesti asutuse juhtimisel. Tartu observatooriumi partneriteks vastutusrikkas töös on tugevad Euroopa teaduskeskused National Physical Laboratory ja Plymouth Marine Laboratory Ühendkuningriigist, Royal Belgian Institute of Natural Sciences Belgiast ning pikaajalise kogemusega ettevõte ACRI-ST Prantsusmaalt. Euroopa Kosmoseagentuur ja Euroopa Komisjon saadavad Maa kaugseire programmi Copernicus täitmiseks orbiidile kaheksa optilises spektripiirkonnas töötavat Maa seire satelliiti, mille mõõtmiste usaldusväärsus on vaja tagada maapealse tugivõrgustiku kaudu. Seeärast on see kaugseirerakenduste ja tehnoloogia arengu huvides väga oluline ning tulevikku vaatav projekt.
Alguskuupäev: 01.06.2016
Lõppkuupäev: 31.12.2018
Projektis osalesid TÜ Tartu Observatoorium (juhtlabor), Alfred-Wegener-Institute (Saksamaa), Royal Belgian Institute of Natural Sciences (Belgia), National Research Council of Italy (Itaalia), University of Algarve (Portugal), University of Victoria (Kanada), Satlantic; Sea Bird Scientific (Kanada), Plymouth Marine Laboratory (Ühendkuningriik), Helmholtz-Zentrum Geesthacht (Saksamaa), Cimel Electronique S.A.S (Prantsusmaa).
Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.
Artikkel projektist kaugseire 2018. aasta kogumikus (lk 9): https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/340/kaugseire_eestis_2018_artiklikogumik.pdf
Copernicuse merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab regulaarse ja süstemaatilise taustinformatsiooni mere ja ookeanite dünaamika, füüsikalise ja ökoloogilise oleku kohta nii Euroopa regionaalmerede kui ka globaalsete ookeanite mastaabis. Tooted sisaldavad nii hetkeolukorra analüüsitud seisundit (analysis), seisundi lühiajalist prognoosi (forecast) kui ka ajaloolisi andmeid mineviku kohta (multi-year products). CMEMS pakub jätkusuutlikku lahendust Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks näiteks mereturvalisuse, mere ressursside, mere- ja rannikukeskkonna, kliima ja meteoroloogilise prognoosi vallas. Tegemist on kasutajatest juhitud, kasutajate poolt valideeritud ja kasutajavajadustele orienteeritud teenusega. CMEMS in tuumteenus, mis annab üldist ja usaldusväärset informatsiooni nii Euroopa kui globaalsel tasemel, mis on toodetud kaugseire, in-situ seire ja mudelite andmete kombineerimisel. Teenusel on selge piir keskkasutajate sektoriga, kes kasutavad CMEMS tuumteenust sisendina enda lõppkasutajate jaoks toodetud lisandväärtusega toodete sisendiks. Läänemere seire- ja prognoosikeskus (BAL MFC) on vastutav lühiajalise prognoosi ja reanalüüsi toodete valmistamise eest Läänemere jaoks. BAL MFC-l on 5 partnerit: Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH), Taani Meteoroloogia Instituut (DMI), Soome Meteoroloogia Instituut (FMI), Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut (MSI). MSI põhiülesanneteks BAL MFC tegevustes on ookeani monitooringu indikaatorite formuleerimine ja rakendamine, toodete kvaliteedikontroll ja numbriliste mudelite (tsirkulatsioon, lainetus, biogeokeemia) arendamine.
Alguskuupäev: 1.01.2018
Lõppkuupäev: 31.03.2021
Projektis osalevad TTÜ Meresüsteemide Instituut, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Soome Meteoroloogia Instituut, Taani Meteoroloogia Instituut, Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (Saksamaa).
Projekti rahastab Mercator Océan (Prantsusmaa).
Projekti eesmärgiks on töötada välja pikaaegsed kaugseirel põhinevad teenused toetamaks erinevata rahastajate (Maailmapank, Aasia Arengu Pank, jne.) tegevusi arengumaades. Käesolev projekt on üks osa suuremast programmist ning keskendub merede ja rannikute kaugseire produktidele.
Alguskuupäev: 1.06.2018
Lõppkuupäev: 31.05.2021
Projektis osalevad TÜ Eesti mereinstituut, ITC Twente ülikool (Holland), National Oceanography Centre (Suurbritannia), Plymouth Marine Laboratories (Suurbritannia), Seven Engineering Consultants (ettevõte Kreekast), Brockmann Consulting Ltd (ettevõte Saksamaalt), Arup (ettevõte Suurbritanniast).
Projekti ingliskeelne portfoolio.
Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.
Kaugseire andmete kasutamine säästliku arengu toetamiseks (VLTMI18306)
Projekti käigus arendati välja ja testiti Taani ja Rootsi oludesse sobiv satelliitseire põhine niitmise tuvastamise lahendus. Lahendus põhineb tihedatel Sentinel-1 koherentsuse ja Sentinel-2 NDVI aegridadel, mille peal töötab süvaõppe algoritm. Tulemused kuvatakse kasutajatele veebikaardil. 2018 suvel testiti lahendust neljal 10 000 km2 testalal, täpsuse hindamiseks kasutati Taani ja Rootsi põllumajandustoetuste makseagentuuride inspektorite logisid ja Taani põlluraamatuid. Arendustöö lõpuks saavutati 90,8% niidetud vs niitmata põldude eristamise täpsus ning koguti rohkelt kasutajate tagasisidet nii metoodika kui ka tulemuste esitamise täiustamiseks.
Alguskuupäev: 1.05.2017
Lõppkuupäev: 30.04.2019
Teadus- ja arendusprojekti viib läbi OÜ Kappazeta.
Projekti rahastajab Euroopa Kosmoseagentuur.
Rohumaade niitmise tuvastamine pindalatoetuste kontrolliks Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliidiandmetega
Raamlepinguga parendatakse ja arendatakse edasi PRIA üle-eestilist satelliitseire infosüsteemi SATIKAS, mille töötasid välja CGI ja Tartu Observatoorium ning rahastati EL struktuuritoetustest (2016 – 2017). Esialgu on SATIKA ainsaks kasutusjuhuks niitmise tuvastamine rohumaadel, kuid lähiaastatel on kavas funktsionaalsuse täiendamine põllukultuuride tuvastamisega.
Alguskuupäev: 18.04.2018
Lõppkuupäev: 17.04.2022
Teadus- ja arendusprojekti viib läbi OÜ Kappazeta.
Projekti rahastajab PRIA.
Satelliidiandmete kasutamise infosüsteemi (SATIKAS) arendus- ja hooldustööde tellimise raamleping
Projekti eesmärk on viia põllukultuuride kasvuaegne toitainete vajaduse määramine ja väetuskaartide koostamine kaugseire andmete põhiseks, et optimeerida põldudele antavaid väetiste koguseid. Kaugseire andmeid kasutatakse paralleelselt koos mullaseireandmetega kvaliteetseks põllupõhiseks analüüsiks väetuskaartide koostamisel, mis võimaldab vähendada ülemääraste toitainete koguste mulda viimist, kust need võivad leostuda.
Alguskuupäev: 1.05.2017
Lõppkuupäev: 31.03.2021
Allikas: MTÜ Põllukultuuride klastri kodulehekülg http://mullakaitse.ee/activities.
Teadus- ja arendusprojekti viib läbi Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Rõhu katsejaam.
Töö tellija on MTÜ Põllukultuuride klaster ning tegevus on rahastatud Innovatsiooniklastri toetuse meetmest, mis on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alaliik.
Kaugseire lahenduste rakendamine keskkonnasäästlikuks põllumajanduslikuks tootmiseks
Projekti eesmärgiks on koguda bio-optiline andmebaas Läänemere vete optiliste omaduste kohta ning töötada selle põhjal välja Läänemere oludesse sobivad kaugseire algoritmid satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 andmetest erinevate vee kvaliteedi parameetrite (klorofüll-a, heljum, jne.) hindamiseks.
Alguskuupäev: 1.10.2018
Lõppkuupäev: 31.01.2021
Rakendusuuringu viib läbi TÜ Eesti mereinstituut.
Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.
Satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 kalibreerimise andmebaas ning bio-optilised produktid Läänemere tarbeks (VLTMI18500)
Projekti eesmärgiks oli uurida Sentinel-2 pardal asuva sensori MSI sobivust vee sügavuse ning merepõhja tüüpide (korallid, meriheinad, liiv, jne.) kaardistamisel. Lisaks töötati välja kava Sentinel-2 programmi jaoks kuidas ja millal koguda pilte korallriffidest üle maailma võimaldamaks riffide globaalset seiret. Eesti ei olnud ESA täisliige kui Sen2coral algas. Seepärast osales Tiit Kutser selles projektis alguses nõunikuna, hiljem rahastati TÜ Eesti Mereinstituudi osalust läbi ESA Eesti rahastusskeemi. Eesti teadlaste ülesanne oli lisaks projekti teadusmeeskonnas osalemisele testida ka SNAP tarkvara jaoks koostatud koralliuuringute moodulit ning abistada seal olevate tööriistade väljatöötamisel.
Alguskuupäev: 01.06.2016
Lõppkuupäev: 31.05.2018
Projektis osalevad TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakond, Argans (Suurbritannia), CNR-IREA (Itaalia) ning CS-SI (Prantsusmaa).
Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.
Korallriffide uurimise võimalikkus Sentinel-2 satelliidilt
Projekti eesmärgiks oli testida kuidas ESA projekti Sen2coral raames väljatöötatud tööriistu saab kasutada optiliselt keerukamates veekogudes nagu Läänemeri või järved. TÜ Eesti Mereinstituudis kogutud andmete (erinevate põhjatüüpide spektrid, vee optilised omadused) põhjal parametriseeriti analüütiline mudel SWAM, mis võimaldab hinnata nii vee omadusi, vee sügavust kui põhjatüüpi samaaegselt. Lisaks testiti empiiriliste meetodite võimalusi vee sügavuse ja merepõhja tüübi kaardistamisel satelliidi Sentinel-2 pardalt. Tulemused olid edukad nii korallriffidest optiliselt pisut keerukamas vees nagu Garda järv Itaalias, kui ka Läänemere keerukates vetes. Mõlemas veekogus õnnestus Sentinel-2 piltidelt hinnata nii vee sügavust kui merepõhja tüüpi.
Alguskuupäev: 01.02.2017
Lõppkuupäev: 31.12.2017
Projekti teostas TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika sektor. Rahastus tuli läbi ESA Coastal TEP programmi (juht ACRI). Välitöödega Garda järvel abistasid CNR-IREA (Itaalia) teadlased.
ESA Läänemere pilootprojekt
Iga-aastase Eesti metsade statistilise inventuuri (SMI) käigus tehakse alates 1999. aastast välimõõtmisi 5600 proovitükil. Andmete põhjal saadakse statistilised hinnangud metsaressursi kohta, mis on riikliku aruandluse ja metsapoliitika kujundamise aluseks. Projekti eesmärgiks on töötada välja Eesti SMI jaoks sobiv metoodika multispektraalsete kosmosepiltide ja lennukitelt tehtava laserskaneerimise andmete kasutamiseks, et saada metsaressursi hinnangud kaartidena. Projekti käigus otsitakse lahendusi puistute liigilise koosseisu, kõrguse ja tüvemahu hinnangute kaartide koostamiseks kasutades proovitükkidel kasvavate puude täpseid mõõtmisandmeid mudelite sisendina. Tulemused on kasutavad nii metsade seireks kui ka puistute tasemel majandusotsuste kavandamiseks.
Alguskuupäev: 10.09.2018
Lõppkuupäev: 31.07.2020
Teadus- ja arendusprojekti teostavad AS Reach_U, TÜ Tartu Observatoorium, TÜ Matemaatika ja statistika instituut.
Projekti tellijad on KEMIT ja Keskkonnaagentuur, rahastus EL struktuuritoetustest.
Kaugseire meetoditega metsaressursi arvestamine – kosmosepiltide ja laserskaneerimise andmete töötlemise lõimimine infosüsteemi
