Projektid

Siin on loetelu viimastel aastatel Eestis läbi viidud ja veel pooleli olevatest suurematest kaugseirega seotud projektidest (loetelu ei ole lõplik):

BalticSatApps

BalticSatApps on Interregi Läänemere piirkonna projekt, mille eesmärk on kiirendada Maa seire satelliidiandmete laialdast kasutusele võtmist Läänemere piirkonnas, vastates ühiskondlikele väljakutsetele ja vajadustele ning kasutades arendajate kogukonda kui innovatsiooni eestvedajaid. Projekti tulemusena paraneb teadlikkus ja juurdepääs Copernicuse programmi poolt pakutavatele andmetele. Samuti stimuleeritakse nõudlust innovaatiliste lahenduste, ühiste loominguliste meetodite ja korduvkasutusega arenduste abil. Piirkondlikud teadus- ja tehnoloogiapargid toetavad projekti raames väikeettevõtteid tekkivatel EO turgudel, rakendades kohandatud kiirendusprogramme. Selles protsessis arendavad projektipartnerid oma võimekust EO sektori innovatsioonipotentsiaali vallapäästmiseks.

 

logo

 

Alguskuupäev: 1.10.2017

Lõppkuupäev: 20.09.2020

 

Projektis osalevad Turu Ülikool, Soome Meteoroloogia Instituut, Rootsi Riiklik Kosmoseamet, TÜ Tartu Observatoorium, Poola Geodeesia ja Kartograafia Instituut, Krakovi Tehnikaülikool, Turu Teaduspark, Tartu Teaduspark, Krakovi Teaduspark, MTÜ European-Russian InnoPartnership ja Peterburi Info ja Analüüsi Keskus.

 

Projekti veebileht

Facebook
Instagram: #balticsatapps

 

RITA kaugseire

Kaugseire avaliku huvi teenistuses

Liisi Jakobson, TÜ TO teadur

Eestis räägitakse juba pikemat aega vajadusest rakendada teadussaavutusi majanduse ja riigi juhtimise küsimustega seoses. Mäletan oma ülikooliajast, et iga töö kaitsmise järel küsis meie professor Ülo Mander ikka: „ja mis on sellest tööst kasu tavalisele inimesele?“. See toona paljusid kimbatusse ajanud küsimus on endiselt päevakorral. Kaugseire andmete laiem kasutuselevõtt igapäevase kasu suurendamiseks on just teema, millele ka Euroopa Liidu Copernicuse programm ning uus Euroopa Liidu kosmosestrateegia palju rõhku panevad.

Eesti Teadusagentuuri algatatud valdkondliku teadus-arendustegevuse toetamise programmi RITA raames on käivitatud nelja ministeeriumi (keskkonna-, maaelu-, sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi) ühise ettepanekuna kaugseire rakendussuuring. Püstitatud lähteülesandele vastas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium KAUGSEIRE, kuhu kuuluvad Eesti kõige tuntumad kaugseire eri aspektidega seotud üheksa töörühma Tartu Ülikoolist (rühmade juhid Mait Lang, Tõnu Oja, Piia Post, Tiit Kutser), Tallinna Tehnikaülikoolist (Rivo Uiboupin, Raido Puust), Eesti Maaülikoolist (Aive Liibusk, Kalev Sepp) ja OÜ Kappazetast (Kaupo Voormansik).

Konsortsiumi kaheaastane tegevuskava näeb ette satelliit- ja drooniandmete kasutatavuse demonstreerimist prototüüpidena nelja probleemistiku lahendamisel: maastikutulekajude, üleujutuste, põllumajanduslike maade kasutuse ning ehitiste tuvastamise valdkonnas.  Lõpptulemusena  koostatakse jätkusuutliku rakenduse kava, et vastutavatel müsteeriumidel oleks oma haldusala piires võimalik pikaajalisemalt teadusmahukaid tegevusi ellu viia ja Eestis kasutusel võtta moodsad kosmosetehnoloogiad, kui see on asjakohane. Eriti väärtuslikuks teeb KAUGSEIRE konsortsiumi eraettevõtete kaasamine sellesse protsessi. Ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöö on üldiselt väga vaevaline tulema, aga teaduspõhise majandusmudeli arendamiseks hädavajalik. Üliolulised on ka lõppkasutajate kogukonna loomine. Kogukonda oodatakse nii lõpptarbijaid, firmasid, avalike teenuste osutajaid ja ka lihtsalt huvilisi, kes soovivad mingis teemas oma kogemuse ja oskusega kaasa lüüa. Tõuke kaugseire võimaluste efektiivsemaks rakendamiseks ongi andnud Euroopa Liidu keskkonnandmeid koguv ning töötlev Copernicuse programm, mille vabalt kättesaadava andmete põhikasutaja on just avalik sektor. Eestis on Copernicuse andmete hoidmiseks ja vahendamiseks loodud Maa-ameti juurde riiklik satelliidiandmekeskus EstHub.

Kasuta võimalust kaasa rääkida Sind huvitaval teemal, kergendada oma igapäevatööd ning, miks mitte, lihtsalt kiigata ja muuta tulevikku! Huvi korral võta ühendust KAUGSEIRE konsortsiumi teadusrühmaga Tartu observatooriumis aadressil liisi.jakobson@ut.ee.

logo

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.

 

 

HYPERNETS

Uus hüperspektraalne radiomeeter maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks integreerituna automatiseeritud seiresatelliitide valideerimisjaamade võrgustikku

 

Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.

logo

 

Alguskuupäev: 1.02.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2022

 

 

HYPERNETS on Horisont 2020 programm, mida rahastab Euroopa Komisjon.

 

Projektis osalevad TÜ Tartu Observatoorium, Helmholtz Centre Potsdam (Saksamaa Maateaduste Keskus), Consiglio Nazionale Delle Ricerche (Itaalia), Laboratoire d'Océanographie de Villefranche Sorbonne University (Prantsusmaa), National Physical Laboratory (Suurbritannia), Royal Belgian Institute for Natural Sciences (Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut), Instituto de Astronomía y Física del Espacio (Argentiina).

 

Projekti veebileht

 

 

Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses

Copernicus merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses

 

Copernicus merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab regulaarse ja süstemaatilise taustinformatsiooni mere ja ookeanite dünaamika, füüsikalise ja ökoloogilise oleku kohta nii Euroopa regionaalmerede kui ka globaalsete ookeanite mastaabis. Tooted sisaldavad nii hetkeolukorra analüüsitud seisundit (analysis), seisundi lühiajalist prognoosi (forecast) kui ka ajaloolisi andmeid mineviku kohta (multi-year products). CMEMS pakub jätkusuutlikku lahendust Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks näiteks mereturvalisuse, mere ressursside, mere- ja rannikukeskkonna, kliima ja meteoroloogilise prognoosi vallas. Tegemist on kasutajatest juhitud, kasutajate poolt valideeritud ja kasutajavajadustele orienteeritud teenusega. CMEMS in tuumteenus, mis annab üldist ja usaldusväärset informatsiooni nii Euroopa kui globaalsel tasemel, mis on toodetud kaugseire, in-situ seire ja mudelite andmete kombineerimisel. Teenusel on selge piir keskkasutajate sektoriga, kes kasutavad CMEMS tuumteenust sisendina enda lõppkasutajate jaoks toodetud lisandväärtusega toodete sisendiks. Läänemere seire- ja prognoosikeskus (BAL MFC) on vastutav lühiajalise prognoosi ja reanalüüsi toodete valmistamise eest Läänemere jaoks. BAL MFC-l on 5 partnerit: Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH), Taani Meteoroloogia Instituut (DMI), Soome Meteoroloogia Instituut (FMI), Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut (MSI). MSI põhiülesanneteks BAL MFC tegevustes on ookeani monitooringu indikaatorite formuleerimine ja rakendamine, toodete kvaliteedikontroll ja numbriliste mudelite (tsirkulatsioon, lainetus, biogeokeemia) arendamine.
 

Alguskuupäev: 1.01.2018

Lõppkuupäev: 31.03.2021

 

Projekti rahastab Mercator Océan (Prantsusmaa).

 

Projektis osalevad TTÜ Meresüsteemide Instituut, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Soome Meteoroloogia Instituut, Taani Meteoroloogia Instituut,  Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (Saksamaa).

 

 

EO4SD Kaugseire andmete kasutamine säästliku arengu toetamiseks

Kaugseire andmete kasutamine säästliku arengu toetamiseks (VLTMI18306)

 

Projekti eesmärgiks on töötada välja pikaaegsed kaugseirel põhinevad teenused toetamaks erinevata rahastajate (Maailmapank, Aasia Arengu Pank, jne.) tegevusi arengumaades. Käesolev projekt on üks osa suuremast programmist ning keskendub merede ja rannikute kaugseire produktidele. Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

 

Alguskuupäev: 1.06.2018

Lõppkuupäev: 31.05.2021

 

Projektis osalevad TÜ Eesti mereinstituut, ITC Twente ülikool (Holland), National Oceanography Centre (Suurbritannia), Plymouth Marine Laboratories (Suurbritannia), Seven Engineering Consultants (ettevõte Kreekast), Brockmann Consulting Ltd (ettevõte Saksamaalt), Arup (ettevõte Suurbritanniast).

 

Informatsioon ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/49234e49-d088-47c9-9525-a6ce...

 

 

 

Sentinel kalibreerimise andmebaas Läänemere tarbeks

Satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 kalibreerimise andmebaas ning bio-optilised produktid Läänemere tarbeks (VLTMI18500)

Projekti eesmärgiks on koguda bio-optiline andmebaas Läänemere vete optiliste omaduste kohta ning töötada selle põhjal välja Läänemere oludesse sobivad kaugseire algoritmid satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 andmetest erinevate vee kvaliteedi parameetrite (klorofüll-a, heljum, jne.) hindamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

 

Alguskuupäev: 1.10.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2021

 

Rakendusuuringu viib läbi TÜ Eesti mereinstituut.

 

Informatsioon ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f03d9ce6-54e9-4afc-b789-2335...