Projektid

 

Siin on loetelu viimastel aastatel Eestis tehtud ja veel pooleli olevatest suurematest kaugseirega seotud projektidest (loetelu ei ole lõplik).

CCVS

banner

CCVS projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest - Copernicus Calibration and Validation Solution

Projekti eesmärgiks on kirjeldada Copernicus programmi Sentinel (nii parasjagu töötavate kui ka tulevikus käivitatavate) satelliitide poolt kogutavate kaugseireandmete usaldusväärsuse tagamise (kalibreerimise ja valideerimise e Cal/Val) üldpõhimõtted ning vajalik infrastruktuur.

 

  • Koordineerija: Prantsuse kosmosekeskus ACRI ST SAS
    Partnerid 14 asutust 7st Euroopa riigist
  • Algus: 01.06.2019
    Lõpp: 30.11.2022
  • Eelarve: 3 053 201 EUR (TÜ eelarve 330 000 EUR)
    Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Projekti veebileht

 

NIVA

NIVA projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest - New IACS (Integrated Administration and Control System) Vision in Action

banner

  • Koordineerija: Wageningeni teaduskeskus Hollandis
    Partnerid 27 asutust 11st Euroopa riigist (Eestist Tartu Ülikool ja PRIA)
  • Algus: 01.01.2019
    Lõpp: 31.12.2021
  • Eelarve: 10 534 935 EUR
    Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Projekti veebileht

 

Interreg: BalticSatApps

Vaata BalticSatApps teenuste nimekirja

BalticSatApps on Interregi Läänemere piirkonna projekt, mille eesmärk on kiirendada Maa seire satelliidiandmete laialdast kasutusele võtmist Läänemere piirkonnas, vastates ühiskondlikele väljakutsetele ja vajadustele ning kasutades arendajate kogukonda kui innovatsiooni eestvedajaid. Projekti tulemusena paraneb teadlikkus ja juurdepääs Copernicuse programmi poolt pakutavatele andmetele. Samuti stimuleeritakse nõudlust innovaatiliste lahenduste, ühiste loominguliste meetodite ja korduvkasutusega arenduste abil. Piirkondlikud teadus- ja tehnoloogiapargid toetavad projekti raames väikeettevõtteid tekkivatel EO turgudel, rakendades kohandatud kiirendusprogramme. Selles protsessis arendavad projektipartnerid oma võimekust EO sektori innovatsioonipotentsiaali vallapäästmiseks.

 

logo

 

Alguskuupäev: 1.10.2017

Lõppkuupäev: 20.09.2020

 

Projektis osalevad Turu Ülikool, Soome Meteoroloogia Instituut, Rootsi Riiklik Kosmoseamet, TÜ Tartu Observatoorium, Poola Geodeesia ja Kartograafia Instituut, Krakovi Tehnikaülikool, Turu Teaduspark, Tartu Teaduspark, Krakovi Teaduspark, MTÜ European-Russian InnoPartnership ja Peterburi Info ja Analüüsi Keskus.

 

Projekti veebileht

Facebook
Instagram: #balticsatapps

 

FPCUP

Partnerlus Copernicuse kasutajate kaasamiseks

FP-Cupi raames rakendatakse viit tüüpi tegevusi:

  • riiklikud ja rahvusvahelised teavitus- ja koolitustegevused, sealhulgas riigiasutuste korraldatavad töötoad;
  • kasutajatega aktiivse dialoogi loomine nende vajaduste osas;
  • kaugseire rakenduste ja teenuste arendamine nii avalik-õiguslikele asutustele kui ka ettevõtetele;
  • liikmesriikides kasutatavate kaugseire rakenduste ja teenuste katsetamine;
  • uuenduslike meetmete edendamine.

pilt

 

  • Koordineerija: Saksa kosmosekeskus DLR
    Partnerid 48 asutust 23st Euroopa riigist
  • Algus: 01.11.2018
    Lõpp: 31.10.2021
  • Eelarve: 43 704,57 EUR
    Rahastaja: Euroopa Komisjon
  • Vastutav täitja: Anu Noorma
  • Projekti veebileht
    ETIS-e veebileht

 

RITA KAUGSEIRE

RITA Kaugseire lõpparuanne

RITA KAUGSEIRE on Eesti Teadusagentuuri algatatud valdkondliku teadus-arendustegevuse toetamise programmi RITA projekt, mille eesmärgiks on kaugseire andmete laiem kasutuselevõtt avalike teenuste paremaks muutmiseks. Rakendusuuringu ettepanek tuli Keskkonna-, Maaelu, Sise- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitelt. Rakendusuuringu läbiviijateks on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium KAUGSEIRE, kuhu kuuluvad Eesti kõige tuntumad kaugseire eri aspektidega seotud üheksa töörühma Tartu Ülikoolist (rühmade juhid Mait Lang, Tõnu Oja, Piia Post, Tiit Kutser), Tallinna Tehnikaülikoolist (Rivo Uiboupin, Raido Puust), Eesti Maaülikoolist (Aive Liibusk, Kalev Sepp) ja OÜ Kappazetast (Kaupo Voormansik).

 

logo

 

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.

 

Alguskuupäev: 01.01.2019

Lõppkuupäev: 31.12.2020

 

Projektis osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, OÜ Kappazeta.

 

Projekti tutvustavad slaidid: kaugseire_rita_tutvustus.pptx

 

RITA Kaugseire projekti valmimise pressiteade:

Kaugseire andmete kasutamise uuring rajab teed paremate avalike teenusteni
12.03.2021
 
Droonifoto Soomaast

Tartu observatooriumi koordineeritud uuring aitab laiemalt kasutusele võtta kaugseire andmeid ja tehnoloogiaid ning parandada sellega mitut avalikku teenust. Kaugseire tähendab distantsilt Maa kohta info kogumist näiteks satelliidi või drooni abil ning on ülioluline keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Uuringu tulemused annavad võimaluse ennetada maastikutulekahjusid, neid võimalikult vara tuvastada ja kiiresti likvideerida. Samuti saame edaspidi kaugseire abil efektiivsemalt jälgida rannikualade ja jõgede võimalike üleujutuste riske, tuvastada põllumajandusmaade kasutusviise ning kaardistada ja jälgida ehitustegevusi.                                                                                                                                                                                   

„Inimeste iha parema ja lihtsama elu järele on viinud tehnoloogia arengu loodusega konflikti. Meie ees on suur katsumus — kuidas tuleb inimkond toime turvalise elu jätkumisega Maal? Ainult kaugseire andmeid kasutades on meil võimalik saada ülevaade Maast kui tervikust ning sellele teadmisele toetudes saavad valitsused teha vastutustundlikke otsuseid meie kõigi huvides,“ selgitab Tartu observatooriumi asedirektor ja rakendusliku kaugseire professor Anu Noorma värske uuringu tähtsust. „Meil on Eestis olemas väga mitmekülgne kompetents, et teadlaste ja ettevõtete koostööna katta riiklik vajadus kaugseirel põhinevate teenuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Üheksa teadlastest ja ettevõtjatest moodustunud töörühma võtsid selle üleskutse vastu RITA1 “Kaugseire” projekti raames.“

Uuringu käigus selgitati välja Eesti jaoks parim põlenguohu prognoosi mudel. Põllumeestele peaks huvi pakkuma põldude arengu jälgimise süsteem. Lihtsamaks muutub ka põllumajandustoetuste nõuete kontrollimine, sest ekspertide loodud algoritm aitab põllukultuure tuvastada ning inspektor ei pea enam põllule kohale minema. Välja töötati Eestisse sobiv üleujutuste kaardistamise metoodika, mis on kasulik operatiivtöödel ja annab väärtuslikku infot ka kaevandustegevuse ulatuse kohta turbamaardlates. Väljatöötatud prototüüpe on võimalik edaspidi rakendada nii maavara ressursitasude kontrollimisel kui ka loodusturismi valdkonnas. Et suurendada ehitustegevuste turvalisust, loodi masinnägemise algoritm, mis võimaldab planeerida ja jälgida ehitustööde kulgu.

RITA rakendusuuringu algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning see valmis nelja ministeeriumi koostöös: kaasa tegid ka Keskkonna-, Maaelu- ja Siseministeerium. „Tänaseks on teadlased teinud ära suure töö ning RITA kaugseire uuring loob uute rakenduste kasutuselevõtuks head tingimused. See võimaldab tulevikus andmepõhiseid otsuseid teha ning riiki efektiivsemalt majandada. Kaugseire valdkonna arenguks on väga oluline, et jätkuks riigi, ettevõtluse ja teaduse koostöö,“ ütles MKMi kosmose valdkonna ekspert Paul Liias.

Uuring „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“ vältas kaks aastat ja läks maksma 1 421 050 eurot. Rahastus tuli Eesti Teadusagentuuri riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Uuringu viis ellu Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium, kuhu kuulusid Eesti üheksa kõige tuntumat kaugseire eri aspektidega seotud töörühma Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja OÜst Kappazeta.

Loe lõppraportit siit: RITA kaugseire lõpparuanne

Kaugseire võimalusi tutvustavad selgelt ja lihtsalt need neli videot:
Veetaseme seire
Põllumajandusmaade kasutuse seire 
Maastikutulekahjude ennetamine ja likvideerimine
Ehitustegevuse planeerimine ja järelevalve

Lisateave:
Anu Noorma, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire professor, anu.noorma@ut.ee
Liisi Jakobson, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire professor, liisi.jakobson@ut.ee
Paul Liias, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,  paul.liias@mkm.ee
Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 5300 1912, liina.eek@etag.ee

 

H2020: HYPERNETS

Uus hüperspektraalne radiomeeter maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks integreerituna automatiseeritud seiresatelliitide valideerimisjaamade võrgustikku

 

Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.

logo

 

 

Alguskuupäev: 1.02.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2022

 

Projektis osalevad TÜ Tartu Observatoorium, Helmholtz Centre Potsdam (Saksamaa Maateaduste Keskus), Consiglio Nazionale Delle Ricerche (Itaalia), Laboratoire d'Océanographie de Villefranche Sorbonne University (Prantsusmaa), National Physical Laboratory (Suurbritannia), Royal Belgian Institute for Natural Sciences (Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut), Instituto de Astronomía y Física del Espacio (Argentiina).

 

HYPERNETS on Horisont 2020 programm, mida rahastab Euroopa Komisjon.

 

Projekti veebileht

 

 

ESA FRM4SOC: Usaldusväärsed tugimõõtmised

Usaldusväärsed tugimõõtmised

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased juhivad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projekti „Fiducial Reference Measurements For Satellite Ocean Colour (FRM4SOC)“ rahvusvahelist meeskonda, kes töötab satelliitkaugseire mõõtmiste usaldusväärsuse tagamise nimel ja on aastatel 2016–2018 korraldanud võrdlusmõõtmisi nii Tartu observatooriumi uutes optikalaborites kui ka Vahemerel ja Atlandi ookeanil. Projekti aluseks olev ESA avatud hanke leping on esimene, mis võideti Eesti asutuse juhtimisel. Tartu observatooriumi partneriteks vastutusrikkas töös on tugevad Euroopa teaduskeskused National Physical Laboratory ja Plymouth Marine Laboratory Ühendkuningriigist, Royal Belgian Institute of Natural Sciences Belgiast ning pikaajalise kogemusega ettevõte ACRI-ST Prantsusmaalt. Euroopa Kosmoseagentuur ja Euroopa Komisjon saadavad Maa kaugseire programmi Copernicus täitmiseks orbiidile kaheksa optilises spektripiirkonnas töötavat Maa seire satelliiti, mille mõõtmiste usaldusväärsus on vaja tagada maapealse tugivõrgustiku kaudu. Seeärast on see kaugseirerakenduste ja tehnoloogia arengu huvides väga oluline ning tulevikku vaatav projekt.

 

 

Alguskuupäev: 01.06.2016

Lõppkuupäev: 31.12.2018

 

Projektis osalesid TÜ Tartu Observatoorium (juhtlabor), Alfred-Wegener-Institute (Saksamaa), Royal Belgian Institute of Natural Sciences (Belgia), National Research Council of Italy (Itaalia), University of Algarve (Portugal), University of Victoria (Kanada), Satlantic; Sea Bird Scientific (Kanada), Plymouth Marine Laboratory (Ühendkuningriik), Helmholtz-Zentrum Geesthacht (Saksamaa), Cimel Electronique S.A.S (Prantsusmaa).

 

Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.

logo

 

Artikkel projektist kaugseire 2018. aasta kogumikus (lk 9): https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kaugseire/files/kaugseire_eestis_...

 

 

CMEMS Läänemere seire ja prognoosikeskuses

Copernicuse merekeskkonna seireteenused Läänemere seire ja prognoosikeskuses

Copernicuse merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab regulaarse ja süstemaatilise taustinformatsiooni mere ja ookeanite dünaamika, füüsikalise ja ökoloogilise oleku kohta nii Euroopa regionaalmerede kui ka globaalsete ookeanite mastaabis. Tooted sisaldavad nii hetkeolukorra analüüsitud seisundit (analysis), seisundi lühiajalist prognoosi (forecast) kui ka ajaloolisi andmeid mineviku kohta (multi-year products). CMEMS pakub jätkusuutlikku lahendust Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks näiteks mereturvalisuse, mere ressursside, mere- ja rannikukeskkonna, kliima ja meteoroloogilise prognoosi vallas. Tegemist on kasutajatest juhitud, kasutajate poolt valideeritud ja kasutajavajadustele orienteeritud teenusega. CMEMS in tuumteenus, mis annab üldist ja usaldusväärset informatsiooni nii Euroopa kui globaalsel tasemel, mis on toodetud kaugseire, in-situ seire ja mudelite andmete kombineerimisel. Teenusel on selge piir keskkasutajate sektoriga, kes kasutavad CMEMS tuumteenust sisendina enda lõppkasutajate jaoks toodetud lisandväärtusega toodete sisendiks. Läänemere seire- ja prognoosikeskus (BAL MFC) on vastutav lühiajalise prognoosi ja reanalüüsi toodete valmistamise eest Läänemere jaoks. BAL MFC-l on 5 partnerit: Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH), Taani Meteoroloogia Instituut (DMI), Soome Meteoroloogia Instituut (FMI), Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut (MSI). MSI põhiülesanneteks BAL MFC tegevustes on ookeani monitooringu indikaatorite formuleerimine ja rakendamine, toodete kvaliteedikontroll ja numbriliste mudelite (tsirkulatsioon, lainetus, biogeokeemia) arendamine.

 

Alguskuupäev: 1.01.2018

Lõppkuupäev: 31.03.2021

 

Projektis osalevad TTÜ Meresüsteemide Instituut, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Soome Meteoroloogia Instituut, Taani Meteoroloogia Instituut,  Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (Saksamaa).

 

Projekti rahastab Mercator Océan (Prantsusmaa).

logo

 

ESA: EO4SD

Kaugseire andmete kasutamine säästliku arengu toetamiseks (VLTMI18306)

 

Projekti eesmärgiks on töötada välja pikaaegsed kaugseirel põhinevad teenused toetamaks erinevata rahastajate (Maailmapank, Aasia Arengu Pank, jne.) tegevusi arengumaades. Käesolev projekt on üks osa suuremast programmist ning keskendub merede ja rannikute kaugseire produktidele.

 

Alguskuupäev: 1.06.2018

Lõppkuupäev: 31.05.2021

 

Projektis osalevad TÜ Eesti mereinstituut, ITC Twente ülikool (Holland), National Oceanography Centre (Suurbritannia), Plymouth Marine Laboratories (Suurbritannia), Seven Engineering Consultants (ettevõte Kreekast), Brockmann Consulting Ltd (ettevõte Saksamaalt), Arup (ettevõte Suurbritanniast).

 

Projekti ingliskeelne portfoolio.

 

Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

 

logo

 

ESA: Niitmise tuvastamine

Rohumaade niitmise tuvastamine pindalatoetuste kontrolliks Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliidiandmetega

Projekti käigus arendati välja ja testiti Taani ja Rootsi oludesse sobiv satelliitseire põhine niitmise tuvastamise lahendus. Lahendus põhineb tihedatel Sentinel-1 koherentsuse ja Sentinel-2 NDVI aegridadel, mille peal töötab süvaõppe algoritm. Tulemused kuvatakse kasutajatele veebikaardil. 2018 suvel testiti lahendust neljal 10 000 km2 testalal, täpsuse hindamiseks kasutati Taani ja Rootsi põllumajandustoetuste makseagentuuride inspektorite logisid ja Taani põlluraamatuid. Arendustöö lõpuks saavutati 90,8% niidetud vs niitmata põldude eristamise täpsus ning koguti rohkelt kasutajate tagasisidet nii metoodika kui ka tulemuste esitamise täiustamiseks.

 

logo

 

Alguskuupäev: 1.05.2017

Lõppkuupäev: 30.04.2019

 

pilt2

 

Teadus- ja arendusprojekti viib läbi OÜ Kappazeta.

 

Projekti rahastajab Euroopa Kosmoseagentuur.

 

logo

 

 

SATIKAS arendus ja hooldus

Satelliidiandmete kasutamise infosüsteemi (SATIKAS) arendus- ja hooldustööde tellimise raamleping

Raamlepinguga parendatakse ja arendatakse edasi PRIA üle-eestilist satelliitseire infosüsteemi SATIKAS, mille töötasid välja CGI ja Tartu Observatoorium ning rahastati EL struktuuritoetustest (2016 - 2017). Esialgu on SATIKA ainsaks kasutusjuhuks niitmise tuvastamine rohumaadel, kuid lähiaastatel on kavas funktsionaalsuse täiendamine põllukultuuride tuvastamisega.

 

Alguskuupäev: 18.04.2018

Lõppkuupäev: 17.04.2022

 

Teadus- ja arendusprojekti viib läbi OÜ Kappazeta.

 

Projekti rahastajab PRIA.

 

logo2

 

Kaugseire keskkonnasäästlikus põllumajanduses

Kaugseire lahenduste rakendamine keskkonnasäästlikuks põllumajanduslikuks tootmiseks

Projekti eesmärk on viia põllukultuuride kasvuaegne toitainete vajaduse määramine ja väetuskaartide koostamine kaugseire andmete põhiseks, et optimeerida põldudele antavaid väetiste koguseid. Kaugseire andmeid kasutatakse paralleelselt koos mullaseireandmetega kvaliteetseks põllupõhiseks analüüsiks väetuskaartide koostamisel, mis võimaldab vähendada ülemääraste toitainete koguste mulda viimist, kust need võivad leostuda.

 

Alguskuupäev: 1.05.2017

Lõppkuupäev: 31.03.2021

 

pilt

Allikas: MTÜ Põllukultuuride klastri kodulehekülg http://mullakaitse.ee/activities.

 

Teadus- ja arendusprojekti viib läbi Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Rõhu katsejaam.

 

Töö tellija on MTÜ Põllukultuuride klaster ning tegevus on rahastatud Innovatsiooniklastri toetuse meetmest, mis on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alaliik.

 

ESA: Sentineli kalibreerimise andmebaas Läänemere tarbeks

Satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 kalibreerimise andmebaas ning bio-optilised produktid Läänemere tarbeks (VLTMI18500)

Projekti eesmärgiks on koguda bio-optiline andmebaas Läänemere vete optiliste omaduste kohta ning töötada selle põhjal välja Läänemere oludesse sobivad kaugseire algoritmid satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 andmetest erinevate vee kvaliteedi parameetrite (klorofüll-a, heljum, jne.) hindamiseks.

 

Alguskuupäev: 1.10.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2021

 

Rakendusuuringu viib läbi TÜ Eesti mereinstituut.

 

Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

 

logo

 

ESA: Sen2coral

Korallriffide uurimise võimalikkus Sentinel-2 satelliidilt

Projekti eesmärgiks oli uurida Sentinel-2 pardal asuva sensori MSI sobivust vee sügavuse ning merepõhja tüüpide (korallid, meriheinad, liiv, jne.) kaardistamisel.  Lisaks töötati välja kava Sentinel-2 programmi jaoks kuidas ja millal koguda pilte korallriffidest üle maailma võimaldamaks riffide globaalset seiret. Eesti ei olnud ESA täisliige kui Sen2coral algas. Seepärast osales Tiit Kutser selles projektis alguses nõunikuna, hiljem rahastati TÜ Eesti Mereinstituudi osalust läbi ESA Eesti rahastusskeemi. Eesti teadlaste ülesanne oli lisaks projekti teadusmeeskonnas osalemisele testida ka SNAP tarkvara jaoks koostatud koralliuuringute moodulit ning abistada seal olevate tööriistade väljatöötamisel.

 

Alguskuupäev: 01.06.2016

Lõppkuupäev: 31.05.2018

 

Projektis osalevad TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakond, Argans (Suurbritannia), CNR-IREA (Itaalia) ning CS-SI (Prantsusmaa).

 

Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.

 

logo

 

 ESA Läänemere pilootprojekt

ESA Läänemere pilootprojekt

Projekti eesmärgiks oli testida kuidas ESA projekti Sen2coral raames väljatöötatud tööriistu saab kasutada optiliselt keerukamates veekogudes nagu Läänemeri või järved. TÜ Eesti Mereinstituudis kogutud andmete (erinevate põhjatüüpide spektrid, vee optilised omadused) põhjal parametriseeriti analüütiline mudel SWAM, mis võimaldab hinnata nii vee omadusi, vee sügavust kui põhjatüüpi samaaegselt. Lisaks testiti empiiriliste meetodite võimalusi vee sügavuse ja merepõhja tüübi kaardistamisel satelliidi Sentinel-2 pardalt. Tulemused olid edukad nii korallriffidest optiliselt pisut keerukamas vees nagu Garda järv Itaalias, kui ka Läänemere keerukates vetes. Mõlemas veekogus õnnestus Sentinel-2 piltidelt hinnata nii vee sügavust kui merepõhja tüüpi.

 

Alguskuupäev: 01.02.2017

Lõppkuupäev: 31.12.2017

 

Projekti teostas TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika sektor. Rahastus tuli läbi ESA Coastal TEP programmi (juht ACRI). Välitöödega Garda järvel abistasid CNR-IREA (Itaalia) teadlased.

 

logo

 

Metsaressursside arvestamine: KARU-PILDID

Kaugseire meetoditega metsaressursi arvestamine - kosmosepiltide ja laserskaneerimise andmete töötlemise lõimimine infosüsteemi

Iga-aastase Eesti metsade statistilise inventuuri (SMI) käigus tehakse alates 1999. aastast välimõõtmisi 5600 proovitükil. Andmete põhjal saadakse statistilised hinnangud metsaressursi kohta, mis on riikliku aruandluse ja metsapoliitika kujundamise aluseks. Projekti eesmärgiks on töötada välja Eesti SMI jaoks sobiv metoodika multispektraalsete kosmosepiltide ja lennukitelt tehtava laserskaneerimise andmete kasutamiseks, et saada metsaressursi hinnangud kaartidena. Projekti käigus otsitakse lahendusi puistute liigilise koosseisu, kõrguse ja tüvemahu hinnangute kaartide koostamiseks kasutades proovitükkidel kasvavate puude täpseid mõõtmisandmeid mudelite sisendina. Tulemused on kasutavad nii metsade seireks kui ka puistute tasemel majandusotsuste kavandamiseks.

 

Alguskuupäev: 10.09.2018

Lõppkuupäev: 31.07.2020

 

Teadus- ja arendusprojekti teostavad AS Reach_U, TÜ Tartu Observatoorium, TÜ Matemaatika ja statistika instituut.

 

Projekti tellijad on KEMIT ja Keskkonnaagentuur, rahastus EL struktuuritoetustest.

 

logo