Kaugseirekogumik 2024
Värske kogumik „Kaugseire Eestis“ annab ülevaate satelliidi- ja drooniandmete kasutamisest keskkonnaseires
Autor: Viljo Allik
Ilmunud on järjekorras seitsmes artiklikogumik „Kaugseire Eestis”. Kogumik sisaldab 2024. aasta Eesti kaugseirepäeva ettekannete autorite tekste, mis annavad ülevaate kaugseire teaduse ja rakenduste värskemast arengust Eestis.
Kogutud artiklid juhatab sisse Urmas Petersoni kaassõna kogumiku kaanepildile. Traditsiooniliselt ilmestab väljaande kaant Viljo Alliku droonifoto, mis tänavu kujutab õitsvaid rapsipõlde.
Teine artikkel annab ülevaate sinivetikaõitsengutest Peipsi järves perioodil 2023-2024. Sinivetikate põhjustatud pinnaõitsengud on Peipsi järvele iseloomulikud ning globaalse kliimamuutuse valguses võib kõrgema temperatuuri tõttu oodata nende ulatuse ja kestuse suurenemist ka tulevikus. Aastad 2023 ja 2024 olid rekordsoojad ning mõjutasid õitsengute dünaamikat: 2023. aasta oli ebatüüpiliselt piiratud õitsengutega, samas kui 2024. aastal oli õitseng laiaulatuslik ja intensiivne.
Kolmandas artiklis käsitletakse pikemaajalisi muutusi maailma suurimate järvede ökosüsteemides. Uuring kinnitas, et kaugseire abil on võimalik usaldusväärselt jälgida suurte järvede seisundi muutusi ajas. Analüüsides maailma suuremate järvede satelliidiandmetest koostatud aegridasid perioodist 1997–2023 ilmnes, et muutused on järvede lõikes väga erinevad – mõnes järves on toimunud selged positiivsed või negatiivsed trendid, teistes trend puudub. Artiklis toodi välja, et veetaseme kõikumised mõjutavad lahustunud orgaanilise aine hulka ning mõnes järves on tõenäoliselt muutunud ka fütoplanktoni liigid.
Neljandas artiklis kirjeldatakse kaugseireandmete kasutamist metsa kasvukäigu uurimisel. Satelliitide Landsat ja Sentinel-2 pildiread võimaldavad täiendavalt jälgida metsa kasvu ja häiringuid mõõtmistevahelisel ajal, mis annab tavapärasest 5-aastase intervalliga mõõtmistsüklist oluliselt tihedamat ajasageduse. Artikkel tutvustab, kuidas kasutada kaugseireandmeid püsiproovitükkide võrgustikus nii aegrea kui ka komposiitaasta meetodil, ning rõhutab atmosfäärikorrektsiooni ja pilvede täpse tuvastamise kriitilist rolli andmete usaldusväärsel tõlgendamisel.
Viies artikkel uurib, kuidas mõõta metsade peegeldusomadusi, kasutades multispektraalset droonikaamerat. Väikedroonidele paigaldatud spektraalkaamerad pakuvad soodsat ja paindlikku võimalust uurida metsade peegeldusomadusi. 2024. aastal mõõdeti erakordselt heades tingimustes Järvseljal kaheksa puistu spektraalset käitumist eri päikese seniitnurkade all. Mõõtmistulemuste hea kokkulangevus Tartu observatooriumi FRT kiirguslevimudeli arvutustega kinnitab, et mudel kirjeldab metsade peegeldusomadusi vettpidavalt.
Kuuendas artiklis analüüsitakse metsatagavara hindamist kaugseireandmete põhjal. Tagavara täpne hindamine on kriitilise tähtsusega säästva metsamajanduse, looduskaitse ja kliimamuutuste leevendamise seisukohalt. Metsatagavara hindamisel pakuvad kaugseiretehnoloogiad kulutõhusat alternatiivi traditsioonilistele kohtmõõtmistele. Mõõtmised tuginevad aga peamiselt metsa võrastiku omadustele, millest tüvemaht ja biomass arvutatakse kaudselt. Artikkel kirjeldab nende meetodite kitsaskohti, rõhutades eriti tüvemahu osakaalu varieeruvust kogubiomassis ja sellest tulenevat ebakindlust hinnangutes. Esile tuuakse ka Euroopa ja Eesti praktikad, kus eri andmeallikate ja masinõppemeetodite kombineerimine aitab tulemuste täpsust parandada.
Kogumiku viimane artikkel kirjeldab kuivenduskraavide tuvastamist süvaõppega. Tehisintellektil põhinev mudel suudab kuivenduskraave automaatselt ja täpselt kaardistada, isegi kui treeningandmeid on vähe. Loodud mudel kasutab sisendina ühekanalilist kõrgusrastrit, et minimeerida eeltöötluse mahtu. Mudel, mis oli algselt treenitud Rootsi andmetel ja kohandatud Eesti tingimustele, tuvastas kraavid hästi erinevatel aladel – näiteks turbakaevandusaladel, metsades ja haritaval maal. See tähendab, et kraavide kaardistamine muutub nüüd palju kiiremaks ja lihtsamaks.
Kogumiku fotogalerii ja ettekannete nimekiri pakuvad lisaks visuaalset ülevaadet 2024. aastal Tõraveres toimunud kaugseirepäevast.
Loe varasemaid Eesti kaugseire artiklikogumikke.
Kogumiku väljaandmist toetasid Tartu Ülikool, Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool.
