Ultraviolettkiirguse (UV-kiirguse) uurimisel on viimastel aastatel peatähelepanu pööratud spektraalse koostise usaldusväärsele registreerimisele ja muutuste põhjuste analüüsile. Maapinnani jõudvad UVB piirkonna kvandid lainepikkustega 290-315 nm suudavad lõhkuda aatomitevahelisi sidemeid orgaanilistes molekulides ja sellega häirida elusorganismide elutalitlust, aga samuti kahjustada mitmesuguseid materjale. Kiirguse kätte sattunud elusrakud kaitsevad ennast ekraneerivate ühendite ja antioksüdantide moodustamise teel ja modifitseerivad kudede koostist ning taimede ja atmosfääri vahelist gaasivahetust. Atmosfääris toimuvaid arvukaid fotokeemilisi reaktsioone algatavad samuti UVB kiirguse kvandid. Seetõttu on UV kiirguse spektraalne koostis tähtis keskkonnategur. Atmosfääri kaugseirajate üheks ülesandeks ongi selle spektraalse koostise muutlikkuse ulatuse ja ajaliste trendide selgitamine, et pakkuda vajalikke algandmeid UV kiirguse bioloogiliste ja muude toimete uurijatele.