Keskkonna kaugseire kui meetod, kus satelliitidelt jälgitakse Maal toimuvaid protsesse, on kiiresti arenenud koos kosmosetehnoloogia arenguga ning on praeguseks kujunenud oluliseks teadus-arendus ja ettevõtluse valdkonnaks.
Maa süsteemse jälgimise vajadused võib jagada kolmeks:
-
avardada teaduslikku mõtlemist, kasutades spetsiaalset kombineeritud infosüsteeme ja kõrgtehnoloogiat kosmoses, õhus ning pinnal,
-
avalikustada ja levitada informatiooni Maa kohta,
-
toetada riiklikku ja rahvusvahelist keskkonnaga seonduvat poliitikat.
Eestis on kaugseire seatud kosmosevaldkonna arendamisel üheks prioriteediks nii kosmosepoliitika töögrupi kui ka kosmoseasjade nõukogu heakskiidul.
Teaduspotentsiaal Eesti teadus- ja arenduskeskustes ning ettevõtetes katab kõik peamised keskkonnaga seotud valdkonnad ja Eesti jaoks kõige olulisemad rakendused veekogude, metsanduse, põllumajanduse, atmosfääri uuringutes ja seires.
Kaugseirega tegelevad järgmised töörühmad:
Eesti kosmosebüroo Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuses on vastutav koostöö eest Euroopa Kosmoseagentuuriga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhib kosmosevaldkonna tegevusi Eestis, sh osaleb ka Euroopa Liidu programmi
Copernicus ning Coperncius User Forumi töös ning koordineerib Eesti Kaugseire Nõukogu tegevust.