Copernicuse uudised

OBSERVER

tõlkinud ning lühendanud Liisi Jakobson

Ligi pool Hispaaniast kattus 11. jaanuari lumetormi tagajärjel 40 cm lumekihiga. Hispaania piirkonna jaoks väga madalate (-10 °C) temperatuuride püsimine mitme päeva jooksul ei lasknud lumel ära sulada ning igasugused majanduslikud tegevused Madridis seiskusid. Seda erakordset lumesadu analüüsiti Sentinel-2 andmete alusel hiljuti käivitatud kõrge resolutsiooniga lume ja jää seire teenusega. Teenus võimaldas kiiresti edastada väga täpset lumekatte paksuse ning selle muutumise infot. Need seireandmed on jälgitavad praktiliselt reaalajas kõikide Euroopa piirkondade kohta, mis annab olulise sisendi sellistesse ajakriitilistesse valdkondadesse nagu ilmaprognoos, laviinide teavitus ning täpsed hüdroloogilised mudelid.

Lumikate ja jää katvus on olulised kliimaparameetrid

Lumikate ning jää katvus on mõlemad loetud 50 olulisema kliimaparameetri hulka, mida kaugseire abil jälgitakse. Lume ja jää näitajad on olulised suure hulga rakenduste jaoks oma suure mõju tõttu veeringlusele ning maapinna energiavoogudele. Lume ja jää seireinfo on oluline looduskatastroofide (laviinid, üleujutused, jää kuhjumine), teede korrashoiu, talveturismi, hüdroenergia ning veemajanduse  jaoks. Sentinel-2A ja Sentinel-2B tiirlevad 786 km kõrgusel, teineteisest 180° kaugusel, andes kõrgekvaliteetseid optilisi pilte. Satelliitidel on kaamerad, millel on 13 spektraalriba. Spekraalriba on erineva laiusega, alates 10 m resolutsiooniga lähi-infrapunasest ribast ning lõpetades 60 m resolutsiooniga lühilainelise infrapuna ribaga. Peale pilvkatte korrektuuri tegemist saab tuvastada lume ja jää olemasolu maapinnal ning veekogudes. Kõrge resolutsiooniga jää ja lume seire teenus on töös olnud 2020. aasta juulist. Aegrida ulatub tagasi 2016. aasta septembrisse.

Lumikatte seire

Optilise kaugseires sõltub lume tuvastamine peamiselt täpsest korrektsioonist ning pilvede tuvastamisest. Algoritm tuvastab lume olemasolu igal Sentinel-2 pildil ning arvutab lume katvuse iga piksli kohta eraldi. Lõpuks saadakse lumepaksustega lumekatvuse kaart (FSC), mis näitab iga 20 m × 20 m piksli kohta lumekatvuse protsenti (0% – 100%). Edasi tehakse sellest maapealne lumekatvuse kaart, kus arvestatakse puude mõjuga.

Sentinel-2 poolt tuvastatud varajane lumesadu Prantsuse Püreneedes 27. septembril 2020 (© European Union, Copernicus Land Monitoring Service 2021, European Environment Agency (EEA), S.Gascoin)

Püsiva lume pindala näitab lume pindala, mis püsib terve hüdroloogilise aasta vältel. Täpsed andmed püsiva lume kohta on olulised klimatoloogidele ning veemajandusega tegelejatele.

Püsiva lumikattega alad Alpides 2017 ning 2020 hüdroloogilisel aastal. Musta joonega ümbritsetud piirkonnad näitavad liustikke (Randolph Glacier Inventory andmetel) (© European Union, Copernicus Land Monitoring Service 2021, European Environment Agency (EEA), Copernicus Climate Change Service)

Jää seire

Jõgede ja järvede jää ulatus on kättesaadav 20 m × 20 m ruumilise lahutusega. See võimaldab paremini korraldada jäämurdjate tööd, hoida veeteed töös ning ette näha jää kuhjumisi.  

Jää seisukord Wloclaweki hüdroelektri lähedal (Poola) 10. veebruaril 2017. (© European Union, Copernicus Land Monitoring Service 2021, European Environment Agency (EEA))

Fyresvatn ja Nesvatn järved Nisseri piirkonnas, Norras, 1. aprill 2019. Jää katvuse teenus toob esile lume ja/või jääga kaetud jõed ja järved (helesinine). Jäävabad veekogud on antud tumesinise värviga. (credit: © European Union, Copernicus Land Monitoring Service 2021, European Environment Agency (EEA))

Ligipääs lume ja jää seire andmetele

Ajakriitilised valdkonnad näiteks nagu laviinide hoiatuste edastamine ning ilmaprognoosid vajavad lume ja jää seire andmeid võimalikult kiiresti. Peale Sentinel-2 ülelendu peavad olema andmed edastatud ajakriitilistele valdkondadele vähemalt 12 tunni jooksul (ideaalajaks on 6 tundi). Seda põhimõtet on suudetud ka järgida, ainult erandolukordades on see tundide arv olnud suurem.

Lume ja jää seire andmed on kättesaadavad WEkEO DIAS-e kaudu. Lähitulevikus lisatakse lume ja jää seire teenusele ka aktiivradari Sentinel-1 andmed. See võimaldab andmeid saada igasuguse ilmaga ning ööpäevaringselt. Tulevikus saab eraldi infot ka märja ja kuiva lume kohta, mis annab võimaluse täpsemalt prognoosida lume sulamise aega. Rohkem informatsiooni lume ja jää seire edaspidiste arengute kohta leiate siit.

21. novembril käivitati kauaoodatud Sentinel-6A Michal Freilichi satelliit, mis jätkab Jason satelliitseeriate tööd, et kindlustada kõrgel tasemel ookeanide monitooringut (kõrgetasemelised meretaseme mõõtmised, vertikaalsed profiilid jne). Lisaks Jason-3 töö jätkamisele, hakkab Sentinel-6A täitma ka meretaseme võrdlusmõõtmise tugiväärtuse rolli.

Et kindlustada Jason-3 andmete võimalikult täpset jätkuvust, järgib Sentinel-6A järgneva 12 kuu jooksul Jason-3 satelliidiga täpselt sama rada, ainult 30 sekundit hiljem. Tulemusi omavahel võrreldakse.

Vaata täpsemalt Sentinel-6A instrumentide loetelu, partnerite, mõõtmissageduste jne kohta siit: https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-successful-launch-copernicus-sentinel-6-michael-freilich

Eesti keeles on ilmunud ka uudisnupuke Keskkonnaagentuuri kodulehel: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/uudised-kosmosemaailmast

OBSERVER

Tõlkinud ning lühendanud Liisi Jakobson

Tüüpiline 21. sajandi probleem seisneb selles, kuidas suurest andmehulgast leida endale vajalik informatsioon ning siis lahendada selle abiga päriselu kompleksseid ülesandeid. See probleem on eriti akuutne kliimamuutuste, energiatootmise ning õhukvaliteedi valdkonnas. Riigid üle terve maailma pingutavad, et kliimamuutusi ohjeldada ning kindlustada jätkusuutlik tulevik. Teadlased, ärimehed ning poliitikud vajavad otsuste tegemiseks lihtsat juurdepääsu adekvaatsele infole.

Copernicuse Atmosfääri Seire Teenuse (CAMS) uus Atmosfääri Andmeladu (ADS) on loodud sillaks suurte andmehulkade ning otsusetegijate vahele. Platvorm võimaldab tasuta juurdepääsu Maa atmosfääri mineviku, oleviku ning tuleviku andmetele. Toetatud on erinevad rakendused tervishoiu, keskkonnaseire, taastuvenergia, meteoroloogia ning klimatoloogia valdkonnas.

Praeguseni on Copernicuse Atmosfääri Seire Teenuse (CAMS) toonud kasutajani kvaliteetse informatsiooni läbi online kataloogi, mis suunas kasutajad erinevatesse andmeportaalidesse. Atmosfääri Andmeladu (ADS) toob kõik andmed ühele platvormile. Praeguseks on ADS-le lisatud järgmised andmekogud: õhureostuse kaugkanne, kasvuhoonegaaside hulgad, päiksekiirguse hulk ning Euroopa maade õhukvaliteet. Paljusid nendest andmetest uuendatakse iga päev. Lähitulevikus lisatakse veel seitse andmekogu.

Kuna Atmosfääri Andmeladu (ADS) kasutab sama riist- ja tarkvara, mis Kliimamuutuste Teenuse (C3S) all olev andmeladu, siis tulevikus saavad kasutajad lihtsalt kombineerida kliima ning atmosfääriga seotud andmeid.

Inimtegevus mõjutab tohutult Maa habrast atmosfääri. Atmosfääri Andmeladu (ADS) pakub andmeid, mille abil neid mõjusid uurida ning leevendust otsida.

Ligipääs andmetele on ainult esimene samm, mis on vajalik teadmispõhise poliitika ja majanduse arenemiseks. Plaanis on luua kursus, kus ADS meeskond tutvustab töövahendeid ja võtteid, millega leida täpselt kasutajale vajalikku informatsiooni. Algusest peale on Copernicuse Atmosfääri Seire Teenus (CAMS) püüdnud edastada spetsiifilistele vajadustele vastavat informatsiooni pakkudes andmeid paljude erinevate teemade kaupa. Atmosfääri Andmeladu (ADS) hakkab järgima sama loogikat. Eesmärk on teha kasutajatele just talle vajaliku informatsiooni kättesaamine nii lihtsaks kui võimalik.

Loo omale tasuta ADS konto siin ning leia just sind huvitavat atmosfääri teemalist informatsiooni!

OBSERVER

Tõlkinud ning lühendanud Liisi Jakobson

Copernicuse programm mängib olulist rolli planeedi keskkonnaseisundi jälgimisel. European Green Deal – Euroopa Roheline Kokkulepe on strateegiadokument, mille eesmärgiks on muuta EL majandust, et kindlustada EL jätkusuutlik tulevik. Strateegia järgi peaks aastaks 2050 olema EL kasvuhoonegaaside netoemissioon null, majandus kasutama ressursse väga efektiivselt ning olema konkurentsivõimeline. Järgnevalt vaatame peamisi teemasid, kus Copernicuse programm saab Euroopa Rohelise Kokkuleppe läbiviimisel aidata.

EL kliimaambitsioon 2030 – 2050

Selleks, et jõuda kasvuhoonegaaside null netoemissioonini, tuleb vähendada emissioone, suurendada taastuvenergiate osakaalu ning tõhustada keskkonnakaitset. Tulevane ambitsioonikas EL Kliimaseadus näitab EL juhtpositsiooni kliimamuutustega tegelemisel. Seejuures on Copernicuse programmil täita väga oluline roll erinevate kliimamuutustega seotud tahkude kajastamisel.

Rohkem infot tulevase EL Kliimaseaduse kohta saad siit. Kuni 1. maini on võimalik teha seaduse teksti oma ettepanekuid.

Kasvuhoonegaaside emissiooni seiratakse nii kaugseire meetodite kui kohapealsete mõõtmiste abil. Copernicuse Kliimamuutuste Teenistus (C3S – Copernicus Climate Change Service) tegeleb kvaliteetsete andmete edastamisega nii minevikust, olevikust kui tulevikust. See võimaldab jälgida kliimamuutuste seisu ning teha vajalikke poliitilisi otsuseid. Vt atmosfääri seire kohta siit.

Infot kasvuhoonegaaside kohta saab ka näiteks Copernicuse Maakasutuse Teenistusest (CLMS – Copernicus Land Monitoring Service), sest suur osa kasvuhoonegaaside emissioone on seotud maakasutusega.

Puhta, taskukohase ning turvalise energia pakkumine

EL energiamajanduses tuleb kõigepealt pöörata tähelepanu efektiivsusele. Teiseks suureks eesmärgiks on saavutada energiasektor, kus peamiselt kasutatakse taastuvaid ressursse, mida täiendatakse söe ja gaasiga. Copernicuse andmed aitavad laiemalt kasutusele võtta taastuvaid ressursse. Näiteks on väga oluline laialdasema päikeseenergia kasutusele võtmiseks info päikesekiirguse kohta erinevates geograafilistes punktides, vt täpsemalt online keskkonda Mon Toit Solaire. Siin antakse EL kodanikele lisaks veel usaldusväärset tehnilist ja finantsinfot päikesepaneelide kohta.

Tuule ning lainetega seotud mineviku, oleviku ning tuleviku andmed Copernicuse Kliimamuutuste Teenistusest (C3S) võimaldavad prognoosida tuulegeneraatoritega toodetud energia hulka ning täpset aega, millal see toodetakse. Samuti võimaldavad Copernicuse andmed välja valida uusi potentsiaalseid alasid tuulegeneraatorite jaoks. Samuti püütakse ette prognoosida energiavajadust ning potentsiaalseid energiaressursse erinevates geograafilistes kohtades.

Copernicuse Mere Teenistuse (CMEMS) abil saame infot hoovuste, lainete, meretaseme, soolsuse ning temperatuuri kohta. Need on olulised andmed avamere taastuvenergia parkide jaoks.

Puhas ning suure taaskasutusmääraga majandus

Euroopa Komisjon võttis 11. märtsil 2020 vastu Kõrge Taaskasutusmääraga Majanduse Tegevusplaani, mille eesmärk on roheline tulevik, tõsta konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda ning tarbijate õigusi. Lisaks statistikale on vaja tegevusplaani elluviimiseks ka andmeid kasvuhoonegaaside emissioonide kohta, õhu saastatuse määra, mõjusid tervisele, kasvuhoonegaaside depositsiooni määra põllumaades ning looduslikes ökosüsteemides. Siin kasutatakse Copernicuse Atmosfääri Seire Teenistust (CAMS).

Kaitstes ning taastades ökosüsteeme ning looduslikku mitmekesisust

Ökosüsteemid annavad meile toitu, puhast vett ja puhast õhku ning varju. Nad leevendavad looduslikke katastroofe, kahjurite rünnakuid, puhverdavad haiguste levikut ning pehmendavad kliimat ning selle muutusi. Kõik EL poliitikad peaksid kaasa aitama Euroopa loodusliku kapitali hoidmisele ning taastamisele.

Copernicuse abiga jälgitakse ökosüsteeme ning nende muutusi, looduslike nähtuste mõjusid. Näiteks Copernicuse Maakasutuse Teenistuse (CLMS) abil seiratakse Nature 2000 kaitsealasid. Võrreldakse Natura 2000 kaitsealade näitajaid mitte kaitse all olevate aladega. CMLS abil seiratakse Euroopa metsades puude erinevaid parameetreid ning puude seisundit.

Copernicuse Mere Teenistuse (CMEMS) abil saab infot mere kaitsealade kohta, rannikualade ökosüsteemide kohta. Viimased on eriti olulised seetõttu, et on toitumise kohaks paljudele liikidele ning see on kõige hapnikurikkam ala ning oluline CO2 deponeerimise ala.

Ookean on oluline CO2 deponeerimise koht. Samas CO2 lahustumine vees põhjustab ookeanide hapestumist, mis mõjutab tugevalt ookeanide ökosüsteeme (vt korallide pleekimisest Suurel Korallrahul Austraalias). Kliimamuutused on kaasa toonud ka ookeanide soojenemise ning ookeani kuumalained, mis viivad bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. Vaata lähemalt kuidas CMEMS aitab kaitsta mere ökosüsteeme siit.

Copernicuse Kliimamuutuste Teenistuse (C3S) andmeid kasutatakse maa ning mere fauna ja floora mitmekesisuse ja ökosüsteemide jälgimiseks. Copernicuse Maakasutuse Teenistus (CLMS) annab biofüüsikalisi ja geofüüsikalisi andmeid globaalselt skaalal taimestiku, veeringluse, energiaringluse ning krüosfääri seireks võrgusilmaga 300 m kuni 1 km. Seega kliimamuutusi jälgitakse väga pingsalt. Mõõdetakse mõju, vastupidavust ning haavatavust.

Jätkusuutlikkus ning mobiilsus

Üleminek jätkusuutlikule ning targale mobiilsusele nõuab olulisi muutusi. Tänu Copernicuse Maakasutuse Teenistuse (CLMS) Linna Atlase andmetele saab väga täpse ülevaate rahvastiku tihedust. Kui seda infot kombineerida avaliku transpordi infoga, siis see aitab paremini ümber korraldada vajalikke peatuste tihedusi ja asukohti. See kokkuvõttes muudab transpordi mugavamaks ning jätkusuutlikumaks.

EL ja Copernicuse programm globaalse kliimamuutusega võitluse esirinnas

Copernicuse programm ning tema teenistused annavad väga hea ruumilise lahutusega infot kliimamuutuste kontekstis mitte ainult Euroopa piirkonna kohta, vaid globaalselt. Näiteks Copernicuse Hädaabi Juhtimise Teenistus (CEMS) suurendab EL võimekust prognoosida keskkonnakatastroofe. See on ainuke tasuta ja avalike andmetega globaalne keskkonnakatastroofi prognoos.

Copernicuse tasuta ja avalikud andmed võimaldavad kodanikel, ettevõtjatel, poliitikutel, uurijatel jne leida kriisidele adekvaatsetest andmetest lähtuvaid lahendusi.

Kui soovid rohkem teada saada meetmetest, mis EL on kliimamuutuste aeglustamiseks ning keskkonna kaitsmiseks ette võtnud, siis vaata siia.

OBSERVER

Tõlkinud ja lühendanud Liisi Jakobson

Copernicus meedias

Läbi terve 2019. aasta jõudsid Copernicusega seotud teemad ajalehtede esikülgedele. Näiteks rekordeid murdnud kuumalained Euroopas, ebatavaliselt pikk ning intensiivne maastikutulekahjude hooaeg, mälestusväärne jää sulamine Gröönimaal jne.

Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) andmetel oli 2019. aasta juuli läbi aegade kõige kuumem kuu. See uudis leidis laialdast kajastamist üle kogu maailma, kaasa arvatud The Washington Post ja CNN. C3S andmeid õhutemperatuuride kohta kasutatakse laialt ning hinnatakse kõrgelt nii teadlaste kui laiema publiku poolt.

The Washington Post avaldas intervjuu Copernicuse atmosfääri jälgimise teenuse (CAMS) vanemteaduri Mark Paringtoniga. Intervjuus lahati septembris Indoneesias toimunud maastikutulekahjusid ning CAMSi andmeid nende kohta.

Sotsiaalmeedia Copernicuse programmi tutvustajana

Aastal 2019 jõudsid Copernicuse sotsiaalmeedia kanalid uuele kasutajate tasemele – 52 000 järgijat Twitteris, 18 300 järgijat Instagramis ning 18 200 järgijat Facebookis. Copernicuse sotsiaalmeedia kanalid on saanud usaldusväärseks allikaks teadlastele, poliitikutele, ajakirjanikele ning laiemale lugejaskonnale.

Copernicuse sotsiaalmeedia kanalite info jõuab ka traditsioonilisse meediasse. Näiteks uudis 2019. aasta septembris murdunud 315 miljardit tonni kaaluva jäämäe kohta Antarktikas jõudis BBC uudistesse.

Tänu Sentinel-2 ja Sentinel-3 tööle said (lisaks teaduslikule infole) mitmed looduslikud katastroofid dokumenteeritud ka piltide varal. Lugejate poolt 2019. aastast üheks väljapaistvamaks pildiks valiti Sentinel-2 poolt tehtud pilt Lyoni linnast Prantsusmaalt. Peale massilise jagamise tavakodanike poolt, tõstsid seda pilti esile ka kohalikud võimuesindajad, tõstes sellega teadlikkus Copernicuse programmist.

Sentinel-2 pilt Lyonist

2019. aastal toimus mitmeid looduskatastroofe, maastikutulekahjudest alates ja üleujutustega lõpetades. Copernicuse EU kanalid andsid lugejaskonnale visuaalset infot selle kohta kuidas need katastroofid paistsid läbi Sentineli silmade. Järgnevalt on ära toodud lugejatele enim korda läinud fotod looduskatastroofidest:

Maastikutulekahju Austraalias jaanuar 2019; kuumalaine Euroopas juuni 2019; üleujutused Nebraska osariigis (USA) märts 2019; tulekahjud Šotimaal mai 2019.

Copernicuse üritused

2019. aastal toimus väga palju erinevaid Copernicuse seotud üritusi. Alustades Copernicuse ringreisiga “Eyes on Earth” Darmstadtis, Rotterdamis ja Tallinnas ning lõpetades Euroopa kosmosenädala ning Copernicuse Peaassambleega Helsingis. Sinna vahele jäi hulganisti töötubasid, hackatone, kasutajate foorumeid ja mitmeid teisi üritusi.

Tipphetked Euroopa Kosmosenädalalt ning Copernicuse Peaassambleelt Helsingis

Copernicus Observer

Copernicus Observer uudiskiri jõudis 2019. aastaga uuele tasemele. Kord nädalas laiali saadetud uudiskiri on muutunud Copernicusest huvitatud osapooltele peamiseks uudiste jagamise kanaliks.

2019. aastal enim loetud uudised:

1) Juunis sai tuule tiibadesse uus Copernicuse produkt maakatte kaardistamiseks, loe lähemalt siit.

2) Veebruaris ilmus Copernicuse turu raport, loe lähemalt siit.

3) Valgevene idufirma kasutab Copernicuse andmeid selleks, et toetada põllumehi, ärimehi ning poliitikuid. Loe nende töö kohta lähemalt siit.

Head Uut Aastat kõigile Copernicus Observeri lugejatele!

Massiline Copernicuse jt ruumiandmete kättesaadavus annab nii suurtele kui väikestele, nii era- kui avaliku sektori organisatsioonidele tohutult võimalusi arendada innovatiivseid tooteid ja teenuseid väga paljudes valdkondades. Siiski, paljude inimeste jaoks on geoandmetega tegelemine võõras. Selleks, et anda rohkematele inimestele võimalus ruumiandmetest kasu saada, on Copernicuse poolt välja töötatud avalikud online kursused (MOOC). Osalejad saavad õppida kuidas Copernicuse andmeid kasutada nii avalikus- kui erasfääris. Näiteks õpitakse seda, kuidas Copernicuse (jt ruumiandmetega) saab toetada tõenduspõhist avalikku poliitikat, arendada uusi tooteid ja teenuseid, siseneda uuele turule, parandada elukvaliteeti ning kasutada ressursse võimalikult jätkusuutlikult.

Kursusel keskendutakse kolmele teemale:

1) Copernicuse andmete ja teenuste mõistmine – mis need andmed on, kuidas pääseb neile ligi ning kuidas neid kasutada

2) Edulugudest õppimine – näiteid Copernicuse andmete põhiselt loodud toodetest ja teenustest

3) Teeme ise – kasutame õpitud oskusi, et ise luua ja arendada Copernicuse andmete põhiseid tooteid ja teenuseid

Kursust õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid ja Copernicuse andmete edukad kasutajad. Kursuse käigus kasutatakse erinevaid interaktiivseid meetodeid – webinare, videosid, projekte, kasutajate lugusid. Kursuse käigus saab kursusest osavõtja töötada oma projekti kallal, õppida teistelt, mõista viimaseid trende ruumiandmete kasutamise valdkonnas ning saada aktiivseks Copernicuse kogukonna liikmeks.  

Kursus on inglise keeles, sisaldab praktilisi ülesandeid ning lõpp-hindamist. Iga nädal antakse lahendada umbes kahetunnine ülesanne, kokku kestab kursus 12 nädalat. Registreeritud kasutajad saavad kursuse edukal läbimisel tunnistuse. Aastal 2020 toimub Copernicuse andmete kasutamise kursus kahel korral:

1. veebruar – aprill (MOOC 1)

2. september – detsember (MOOC 2)

Kursust rahastab Euroopa Liit ning on avatud ning tasuta kõigile osavõtjatele.

Rohkem infot MOOC kohta: https://www.copernicus.eu/en/opportunities/education/copernicus-mooc

Küsimuste korral kirjutada: info@mooc.copernicus.eu

OBSERVER

Tõlkinud ja lühendanud Liisi Jakobson

Copernicuse ringreisi ‘Eyes on Earth’ teine ja kolmas peatus Rotterdamis (24. – 25. septembril) ja Tallinnas (3. – 4. oktoobril) meelitasid ligi hulga tudengeid ning noori professionaale. Vaatamata osalejate väga erinevale ettevalmistuse tasemele, kohtumised ja arutelud spetsialistidega rikastasid mõlemaid pooli ning näitasid kaugseire andmete lõputuid kasutusvõimalusi.

Copernicuse ringreisi ‘Eyes on Earth’ eesmärgiks on äratada tähelepanu noorte eurooplaste, kogenud ekspertide, ambitsioonikate idufirmade ja kogenud ettevõtjate seas. Esimene ringreisi peatus toimus Darmstadt-is.

Rotterdam: noorte inimeste ning ekspertide vahelise silla loomine

Vaatamata sombusele ilmale, oli kokku tulnud suur hulk inimesi, keda sidus üks huvi – kuidas kaugseire andmete potentsiaali ära kasutada ühiskonna jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Ettekannetest jäi kõlama vajadus meie planeedi päästmiseks kiiresti tegutseda. Loengute ja õpitubade vaheaegadel külastasid osavõtjad näitust, kus olid väljapanekud ettevõtetest, kes juba kasutavad kaugseire andmeid oma töös. Kõige nooremad osalejad olid 8 – 10 aastased kooliõpilased, kellele viidi läbi eakohane õpituba.

Rotterdamis toimusid ka meisterklassid, kus töötati oma projektide kallal ning mille tulemused kanti ette plenaaristungil. Projektid olid väga erinevatel teemadel, näiteks sooviti kaugseire andmeid kasutada sildade korrashoiu / hoolduse jälgimiseks (eriti oluline lähedal asuva Amsterdami linna jaoks), helikopterite maandumispaikade leidmiseks hädaolukorras ning jätkusuutliku õllepruulimise läbiviimiseks.

Pildil ringreisi tähthetked Rotterdamis päripäeva ülemisest vasakust nurgast alates: (näitus, meisterklass, töötuba, projekti ettekandmine plenaaristungil).

“Noored inimesed arvavad tihti, et eksperdid ei ole huvitatud nende arvamusest. Aga see ei ole tõsi, nad tahavad meie ideid kuulata ning koos oleme me tugevamad,” ütles Maaike Smelter noorte professionaalide kliimaühendusest (Klimaat en Energie Koepel).

Tallinn: kuidas kasutad Copernicuse andmeid SINA?

Eesti kui e-riik on tuntud mitmel pool maailmas. Tõesti, digitaalsed rakendused ei ole siinmail võõrad. Praegusel hetkel on Eestis käimas 23 tehisintellekti ja masinõppe projekti. Samuti on eestlased kiiresti õppinud, kuidas kasutada Copernicuse andmeid oma ettevõtete ja avalike teenuste teenistuses, alustades liikluse jälgimisest ning lõpetades jää olukorra seiramisest laevatamise eesmärgil.

Pildil mõned peaesinejad Copernicuse ringreisilt Tallinnas. Päripäeva ülemisest vasakust nurgast alates: Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart; AS DATEL rahvusvahelise koostöö juht Carl Pucci; Golbriak Space looja ning 2017. aasta Copernicuse Meistrite võitja Simone Briatore; Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu.

Peaesinejad pöördusid oma kõnedes otse noorte poole, kutsudes neid üles mõtlema kastist välja, loominguliselt ja uudselt.

Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart toonitas, et: „Me peame kõik tegema kõvasti tööd. Väga oluline on, et uus põlvkond noori õpiks ehitama satelliite ja kasutama nende andmeid. Ringreisi tunnuslause on „inspireeri, avasta, tegutse“, aga me ei pea ilmtingimata tegema asju selles järjekorras. Tegelikult on meil vaja teha neid kolme kõike samaaegselt.“

Ootuspäraselt oli Tallinnas peetud meisterklasside projektide teemades palju mere ja metsaga seotud teemasid (vetikate õitsemise, puude võrastik, laevade reostus, illegaalne kalastamine jne).

Pildil Copernicuse ringreisi hetked Tallinnas päripäeva ülemisest vasakust nurgast alates:(üldine melu, näitus, mereteemaline tehniline loeng, projekti ettekandmine plenaaristungil).

Rotterdami ja Tallinna ringreisi peatusi võib igati kordaläinuks pidada. Sõlmiti hulgaliselt uusi kontakte, toodi praktilisi näiteid, löödi kaasa praktilistes töötubades ning kokkuvõttes demonstreeriti, et kaugseire andmed pole abstraktsed ja haaramatud, vaid neid on suhteliselt lihtne kasutada ning nad on praktilise väärtusega paljudes eluvaldkondades.

On aeg kasutada Copernicuse andmeid, need on siinsamas, tasuta ja vabalt kättesaadavad: https://www.copernicus.eu/en/access-data.

Järgmised Copernicuse ringreisi peatused leiavad aset Rumeenias ja Itaalias.

Tanya Walker

Tõlkinud ja lühendanud Liisi Jakobson

Maastikutulekahjud on loomulikud osad Maa ökoloogias. Nende kaudu lähevad uuesti ringlusesse surnud puidu ning tiheda alusmetsa toitained. Samas võivad maastikutulekahjud olla ohuks inimestele ja loomadele, kahjustada vara ning paisata õhku saasteaineid, mis võivad levida tuhandeid kilomeetreid. Kliimamuutustest tingitud kõrgemad suvised õhutemperatuurid ja põudade esinemise sagedus tõstavad maastikutulekahjude esinemise tõenäosust. Potentsiaalsete tuleohtlike alade vaatlused ja prognoosid on elulise tähtsusega, et võimalikult kiiresti reageerida nendele, peamiselt inimese poolt algatatud, sündmustele.

Copernicuse Vaatleja (OBSERVER) väljaandest saab teavet selle kohta, kuidas Copenricuse atmosfääri seire teenus (CAMS), Copernicuse kliimamuutuse talitus (C3S) ja Copernicuse hädaolukorra juhtimise teenus (EMS), mängivad olulist rolli kohalike võimude jt abistamisel maastikutulekahjude tuvastamisel, ohjamisel ja tagajärgede hindamisel. Seejuures on tähtis osa ka rahva tervise seisukohast olulisel aspektil – õhu kvaliteedi hindamisel.

Ebatavalised tulelõõmad Arktikas, Lõuna-Euroopas ja Rootsis on ainult mõned näited sellest, mida suve rekordiliselt kõrged õhutemperatuurid ning kuivus võivad kaasa tuua. 2017. aastal hukkus tule läbi 127 inimest, põles 1,2 miljonit hektarit maad ning majanduslik kahju oli peaaegu 10 miljardit eurot. Maastikutulekahjude tavalised piirkonnad maailma mastaabis on Austraalia, Brasiilia, Kanada, Lõuna-Aafrika ja Ameerika Ühendriigid.

Copernicuse programm pakub informatsiooni ja mitmeid erinevaid teenuseid maastikutulekahjude prognoosimiseks, operatiivseks tegutsemiseks ning kahjude hindamiseks. Copernicuse EMS – hädaolukorra juhtimise teenus sisaldab endas Euroopa maastikutulekahjude infosüsteemi EFFIS ning on võimeline prognoosima maastikutulekahjude esinemistõenäosust 10 päeva ette. Samuti saab Copernicus EMS-ist infot olemasolevate tulekahjude kohta, mida identifitseeritakse satelliidipiltidelt temperatuuri anomaaliate alusel. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) annab reaalajas informatsiooni maastikutulekahjude esinemise, atmosfääri reostuse ning leviku kohta. Copernicuse kliimamuutuse talitus (C3S) seevastu tegeleb pikaajaliste prognooside ja stsenaariumidega.

Lisaks eeltingimustele (soodustavatele asjaoludele) nagu kuiva materjalid olemasolu, madal mullaniiskus ning kõrged õhutemperatuurid, on maastikutulekahjude valla pääsemiseks vaja konkreetset alget. Vastavalt USA rahvusparkide ametile on umbes 85% kõikidest maastikutulekahjudest Ameerika Ühendriikides põhjustatud inimese poolt (lõkked, prahi põletamine, vigaste seadmete kasutamine, kustutama konid jne). Brasiilias on veel laialdane põllumajanduslike jääkide ja kulu põletamine. Looduslikult võivad maastikutulekahjud alguse saada välgust või vulkaanipurskest. ECMWF uurija Francesca Di Guiseppe sõnul võib juba olemasolev tulekahju säde lennata mitme kilomeetri kaugusele ning algatada uue tulekahju. ECMWF teeb operatiivseid ilmaprognoose EFFIS- e tarvis. EFFIS-e leheküljel saab tagasiulatuvalt vaadata tulekahjude infot alates 2018. jaanuarist. Samas operatiivset infot olemasolevate tulekahjude kohta saab praktiliselt reaalajas nii Euroopa, kui ka Aafrika ja Lähis-Ida kohta. EFFIS annab informatsiooni tulekahju süttimise tõenäosusest, operatiivsest maastikutulekahju levikust ning aitab hinnata kahjude suurust. Copernicus ja NASA toetavad ka globaalset maastikutulekahju infosüsteemi (GWIS), mis on EFFIS-e „suurem õde“. Iga tule hooaja lõpus väljastab EFFIS iga liikmesriigi kohta rapordi, milles on hinnang kahjustustele. Need andmed lülitatakse lähitulevikus C3S andmetele.

Maastikutulekahjudega kaasnev õhureostus on ohuks nii inimeste tervisele (eriti hingamisraskustega ning südame-veresoonkonna haigusega inimestele), kui keskkonnale. Põlengutega satub õhku süsinikoksiidi (CO), lämmastikdioksiidi (NO2), osooni (O3) ning teisi mürgiseid gaase.

Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on siiani saanud vaatlusandmed NASA satelliitidelt, aga peagi lisatakse teenusesse ka Sentinel 3 andmed. CAMS prognoosid näitavad igapäevaselt, kuidas maastikutulekahjude suits liigub üle maailma. Näiteks augustis näitasid CAMS andmed kuidas Amazonase vihmametsade põlengute suits jõudis välja Atlandi ookeanini, tekitades õhusaastet ka 12. miljoni elanikuga São Paulos.

Globaalne tulesüsteem (GFAS) näitab maastikutulekahjusid alates 2003. aastast. Telefonirakendused airText ja Plume Air Report näitavad CAMS prognoose õhusaaste kohta. Samuti on igapäevane õhukvaliteedi info saadav Euronews-is.

C3S annab pikemaajalise maastikutulekahjude prognoosi. C3S kasutab selleks mitmete parameetrite seiret – õhutemperatuur, sademed, mullaniiskus. Just need on parameetrid, mida arvesse võttes saab prognoosida maastikutulekahjude puhkemise tõenäosust.

Muutuva kliima tingimustes tuleb arvestada sellega, et ka parameetrid, mis maastikutulekahju puhkemise tõenäosust mõjutavad, muutuvad. Näiteks õhutemperatuuri tõus ning sagenenud põuad teatud piirkondades võivad oluliselt tõsta maastikutulekahjude puhkemise tõenäosust. Tule indeks (FWI), mis on välja arendatud Kanadas, on hinnatud kõige usaldusväärsemaks tulekahju puhkemise indikaatoriks. See sisaldab niiskuse komponenti, võimaliku tulekahju leviku intensiivsust, põlengumaterjali hulka jne.

Copernicuse programmi seire kaudu on võimalik ametivõimudel efektiivsemalt tegeleda maastikutulekahjude ennetamisega. Usaldusväärsete andmete kättesaadavus aitab säästa inimelusid, võimaldab ettevõtetel olukorraga kohaneda ning mõista looduskeskkonnas toimuvat ning hinnata põlengu tagajärgi.

Joonis mullaniiskuse anomaaliate kohta suvel 2019 võrreldes 1981-2010 keskmisega (ERA5 andmed). Maastikutulekahjud on märgitud punaste täppidena (GFAS andmed). Suur enamus tulekahjudest esinesid keskmisest kuivematel aladel. Autorlus: Copernicuse kliimamuutuste ja atmosfääri seire teenus (CAMS); Euroopa keskmise ulatusega prognooside keskus (ECMWF).

Artikkel inglise keeles: https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-copernicus-services-enable-civil-authorities-anticipate-spread-wildfires-and

OBSERVER

Tõlkinud ja lühendanud Liisi Jakobson

Kaugseire Ettevõtete Euroopa Assotsatsioon (EARSC) on kokku kogunud Copernicuse Sentinel andmete kasutamise (edu)lood. Eesmärgiks on näidata Sentinel andmete kasutamise mõju inimühiskonnale, looduskeskkonnale ja majandusele. Üheks eduloo näiteks on Belgias kasutusel olev platvorm WatchITGrow, mille eesmärgiks on jätkusuutlik majandamine. WatchITGrow põhineb regulaarselt uuendatavatel Sentinel andmetel (Sentinel 2 andmed uuenevad Belgia kohal iga 3 kuni 5 päeva tagant). Lisaks satelliidiandmetele jooksevad platvormi kokku ka droonide andmed ning mõõtmisandmed otse põllult. Platvormi kasutajad (Belgia kartulikasvatajad, agronoomid, kaupmehed jne) saavad tänu mitmekülgsele informatsioonile hinnata põldude ja saagi seisukorda (isegi ühe põllu raames), hinnata koristamise aega ning saagi kogust ning vähendada tootmise ja kvaliteedi kadusid. Sentineli andmeid kasutatakse peamiselt taimestiku ja selle muutuste hindamisel. Pidevalt uuenevad andmed töödeldakse automaatselt masinõppe algoritmide abil. 
Põllumajanduse valdkondades kasutatakse satelliidiandmeid üha erinevatel viisidel. Algselt aitasid satelliidiandmed hinnata saagi kogust. Lisaks sellele on turule tulnud väga erinevaid põllumajanduses vajalike otsuste tegemist toetavaid platvorme, mis võimaldavad eristada erinevaid põllukultuure, hinnata taimede tervislikku seisundit, saagi valmiduse astet jne. Lisaks põllumeestele aitab see informatsioon ka agronoome ja kaupmehi (näiteks saagikuse järsk tõus või langus muudab turuhinda, võimaldab tellida mujalt jne). Põllumeestele annab täpne info põldude kohta (satelliidiinfo kombineeritud GIS-ga) võimaluse tegeleda täppisviljelusega, st arvestada põllu omaduste varieerumisega põllu piires.
Copernicuse tasuta andmed on võimaldanud paljude platvormide arengu ning nende andmed on põllumeestele taskukohased. 
Satelliitandmete pilvisusega seotud probleeme on vähendatud Sentinel-2 ruumilise lahutuse paremaks muutmisega. Lisaks saab kasutada lähitulevikus Sentinel-1 andmeid, mille optilisi pilte pilved ei sega. Tulevikus on plaanis hakata kasutama ka Sentinel-3 andmeid ning liikuda üha peenemale skaalale.
Praeguseks on WatchITGrow platvormil 600 aktiivset kasutajat, lähiajal on plaanis laieneda ka naabermaadesse, Hollandisse ja Saksamaale.

Artikkel inglise keeles: https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-sentinel-2-data-being-used-support-and-advise-potato-farmers-belgium